Aviesi juht: ametiühing ajas teema kuumaks

Aivar Õepa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aviesi lennuk Jetstream 31.
Aviesi lennuk Jetstream 31. Foto: Avies

Aviesi tegevjuhi ja ühe omaniku Allan Solli sõnul põhjendab Rootsi transpordiagentuur Trafikverket Aviesi lepingute ülesütlemist lennuki libisemise intsidendiga Torsby lennuväljal mullu jaanuaris. Lepingute lõpetamise taustal on tema arvates aga Rootsi pilootide ametiühingu algatud Aviesi -vastane kampaania.

Mida Trafikverket teile konkreetselt ette heidab, miks lepingud lõpetati?

Traffikverket heidab meile ette 2014 jaanuaris Torsby lennuväljal toimunud libisemisega seonduvat. Ülesütlemise teatis oli ootamatu ning me vaidlustasime selle samal päeval. Momendil kontrollitakse teatise legaalseid aspekte, et mõista juhtunut.

Infoks lisan, et oleme lennanud Rootsis Traffikverketi liine alates 2011. aastast. Reisijate teenindamine laabus seal kenasti, kliendid olid väga rahul.

Asjad läksid kuumaks enne uut hankeperioodi, mis on loomulik ilming konkurentsirohkes lennundusvaldkonnas. Samas olime endale teadmata saanud kõneaineks Rootsi pilootide ametühingus, kes ise ei ole meie poole kunagi otse pöördunud. Ühingul oli väga konkreetne seisukoht meie suhtes, selgelt kallutatud.

Oktoobris 2014 muutus olukord veel kuumemaks, ametühingud saavutasid mõne maakonna ja politsei poolehoiu. Reisijad olid hämmingus ühingu avalduste üle, samas reisijate numbrid olid stabiilsed. Kolme Rootsis opereeritud aasta jooksul suutsime mitmel liinil reisijate numbrid kahekordistada, mis on Aviesi meeskonnale tunnustus tehtud töö eest.      

Trafikverketi teates oli juttu neljast intsidendist Pajala, Arlanda, Svegi ja Torsby lennuväljal, mis intsidendid need olid?

Nendest intsidentidest on tänaseks peamine kõneaine 2014 jaanuaris Torsby lennuväljal toimunud libisemine lennujaamaesisel liiklusalal (mitte lennurajal). Kuna tegemist oli suure lumetormiga ja lumest puhastamata lennuväljaga, olid juhtunu kohta käivad raportid vastuolulised.

Asja uuris Rootsi komisjon, kus Aviesile keelduti avaldamast lennujaama poolset infot toimunu kohta. Tekkinud olukorras ei käitunud lennujaam protokolli järgselt, võibolla ka sellest oli tingitud info avaldamisest keeldumine. Oktoobris vallandunud segadus oligi tingitud selle raportiga seotud eelkommentaaridest.

Samal ajal juhtus Aviesi auditeerima EASA [Euroopa lennuohutusagentuur – toim.], kui üht Eestis asuvat lennufirmat. Eesti firmadest auditeeriti meie andmetel kolme. Mingeid märkimisväärseid puudujääke ei avastatud, mille kohta väljastati ka sellekohane kinnitus. Lootsime, et sellega on teema suletud, aga tundub, et mitte.

Taustainfoks: 2014 aastal vedas Avies umbes 50 000 reisijat, sooritas 6000 maandumist, seda üle 90-l Euroopa eri lennuväljal.

Östersundi ajalehes heidetakse Aviesile ette lennukipersonali palkamist Hispaania töövahendusfirma vahendusel, kuidas te seda kommenteerite?

Enamik lennufirmasid palkab lennupersonali töövahendusfirmadest. Aja jooksul on ka Avies kasutanud mitmeid firmasid.

Kas Avies lõpetab nüüd üldse Rootsi turul opereerimise?

Momendil küll.

Kuidas mõjutab Trafikverketi äsjane otsus Aviest, kas olete sunnitud lennukite ja/või töötajate arvu kärpima, kuidas täpsemalt?

Kindlasti teeme muudatusi ettevõtte tegevuses. Meie esmane ülesanne on reisijatele transporditeenuse pakkumine. Selline teenus kaasab endaga komplekseid tegevusi, millega oleme järjepidevalt tegelenud oma 24 tegevusaasta jooksul. Ärimaailmas toovad langused endaga kaasa uusi võimalusi, plaanime neid võimalusi targalt kasutada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles