Eesti kvalifitseeritud ehitajad liiguvad jälle Skandinaaviasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korteriturg elavneb tasapisi, ehitushindade langus on peatunud ning hinnad hakkavad tasapisi kasvama, rääkis intervjuus Postimehe lisalehele Kodu ja Kinnisvara Merko Ehituse juhatuse esimees Tiit Roben. Samas tõdes ta, paraku liiguvad parimad ehitusmehed jälle piiri taha.
Kuidas Eesti ehitajad täna elavad? Või peaks küsima, et kus nad elavad ja töötavad?
Kui 2007. aastal oli Eestis ligi 85 tuhat ehitajat, siis tänaseks on see arv vähenenud ligi 50 tuhandeni. Töötajad, kes buumiaastatel olid liikunud ehitussektorisse, on paljuski endale leidnud tööd muudes valdkondades.
Skandinaavia ehitusturud on tõusuteel ja sellega seoses on tööjõud Eestist hakanud taas väljapoole liikuma. Selle tulemusena on meil jällegi olukord, kus kvalifitseeritud ehitustööjõudu napib.
Millised tööd on ehitusettevõtjale väljakutsuvad? Või on hea, kui üldse on tööd?
Tööpuuduse üle hetkel nuriseda ei saa. Merko Ehitus on oma lepingute portfelli selle aastaga kasvatanud ja kuna ees on veel mitmeid suuri hankeid, siis loodame, et kasvutrend on jätkuv.
Eurorahade toel on insenerehituse vallas tööde maht kasvanud suuremaks kui kunagi varem. Seoses sellega on osade ametite esindajad muutunud eriti nõutavateks. Loodame, et kerge majanduskasv süstib ka eratellijasse enam usku ning pangad hakkavad järjest enam investeerimislaene väljastama.
Kas praeguseks võib öelda, et ehitusettevõtete töökorralduses on olulised muudatused toimunud?
Ettevõtted on oma kulutusi kärpinud, kuid sageli pole see piisav, et ehitusobjektidega plussi jõuda. Toorainete hinnad tõusevad jätkuvalt. Koos mõningate spetsialistide defitsiidiks muutumisega on see viinud selleni, et ehitushindade langus on peatunud ja hinnad hakkavad tasapisi kasvama. Valmis peab olema 5-10% hinnatõusuks järgmise 12 kuu jooksul.
Kuidas ettevõtted sellele reageerivad?
Eelmisel aastal odavate hindadega sissevõetud lepingute täitmisega ollakse mitmel pool tõsiselt hädas, mööda Eestit ringi sõites jääb silma mitu pooleli või venima jäänud projekti. Viimastel kuudel on olnud palju uudiseid ka peatöövõtulepingute poolelijätmiste ja objektidelt minemajalutamiste kohta.
Kahjuks on oodata selle tendentsi süvenemist. Tellijatel tasub olla ettevaatlik, eriti nende ehituslepingute puhul, kus võiduhind on olnud tunduvalt odavam kui järgmistel pakkujatel.
Ootaks siin riigipoolset jõulist sekkumist avaliku sektori tellija kaitsmisel, milleks võiks olla näiteks töövõtjate tagatissummade suurendamine ja valemängijatele võistluskeelu kehtestamine.
Kui võrrelda Eestit, Lätit, Leedut ja Soomet, siis kus on ehitussektor ja ettevõtjad kriisist väljudes kiiremini kohanenud ja paranenud?
Protsessid Lätis ja Leedus on sarnased Eestis toimuvaga. Erinevused võivad olla vaid ajalised. Kuna Eesti majandus läks langusse 6-12 kuud enne lõunanaabreid, usun, et ka langusest väljumisel oleme naabritest ees.
Korterite turg elavneb tasapisi. Merko Ehitus katsetas aasta alguses saja uue korteri turule toomisega, tänaseks on 80 nendest müüdud ja oleme käivitanud uued korteriarendused. Kuna pangad on arendajatele laenude andmisel väga valivad, siis saavad uusi projekte käivitada vaid tugevad ettevõtted.
See tõstab kindlasti nii uute kortermajade ehituse kvaliteeti, kui peaks andma ostjatele ka täiendavat kindlust ka garantiiperioodiks.
Mis ikkagi saab neist sadadest büroohoonetest ja elumajadest, mis buumi ajal kiiruga, odavaid materjale ja kvalifitseerimata tööjõudu kasutades «kokku klopsiti»?
Paljud neist jäävad aastateks seisma, kui buumiajast pimestatud ahnuse sümbolid. Nendes majades, kus inimesed sees elavad, tulevad vead esimeste aastatega välja. Kuna sellise kauba müüjad on enamasti pankrotis jääb ostja valiku ette, kas leppida olukorraga või asuda omadest vahenditest uuele majale kapitaalremonti teostama. Merko portfellis selliseid objekte ei ole, aga eks see ole õpetlik lugu ja peaks tulevased ostjad väga valvsaks muutma.
Mida täna enam ei tohiks lubada, kui endale uut kodu lasta ehitada?
Kindlasti tuleks kasutada ehitufirmasid, kellel on ette näidata eelnevalt tehtud objekte ja kasutada pädevat tehnilist järelvaatajat.