Töötute arvu vähenemise varjus kasvab pikaajaline töötus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Registreeritud töötute arv on esimest korda sel aastal jõudnud madalamale tasemele kui eelmisel aastal samal ajal. Teisalt kasvab majanduskriisi kestmise tõttu kaua tööta olnud inimeste hulk, kes töötukassalt toetusi enam ei saa.
Eilse seisuga oli töötukassas arvel 71 510 inimest. «Kuude lõikes registreeritud töötust vaadates oli kõige kehvem seis märtsi lõpus ja praegu oleme aastaga jõudnud vähemale tasemele kui see oli täpselt aasta tagasi,» märkis sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Töötus on langenud juba mitu kuud, kuid nüüd pole seda illustreeriv kõver langenud enam nii järsult kui varasematel kuudel. «Sesoonsete tööde mõju hakkab ühelt poolt ennast näitama, teiselt poolt hakkab ilmnema, et suurem ja kiirem töötuse languse aeg on möödas ja võib juhtuda, et registreeritud töötus veel ka suureneb,» sõnas Pevkur.
Töötukassa analüüsiosakonna juhataja Anne Lauringson märkis, et rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt väheneb töötute arv aasta lõpuks veel umbes 2000 inimese võrra. «Registreeritud töötute arv võib käituda natuke teisiti, reeglina inimesed võtavad end hoogsamalt arvele,» põhjendas Lauringson, miks ta nii tempokat registreeritud töötute arvu kahanemist ei ootaks. «Riskistsenaarium on see, et registreeritud töötute arv jääb aasta lõpuks samale tasemele, mis täna,» lisas ta.
Selle põhjuseks pidas ta esiteks sesoonseid tegureid: «Me oleme juba näinud, et augusti lõpus ja septembri alguses uute registreeritud töötute arv on veidike kõrgem kui suvel. Samas on palju ka neid, kes lähevad tööle. Rolli mängivad ka ühekordsed kalendaarsed efektid, näiteks paljud läksid kooli, oktoobri alguses läheb osa noori mehi sõjaväkke, mis mõjutavad registreeritud töötute arvu.»
Teisalt kasvab majanduskriisi kestmise tõttu pikaajaliste töötute ehk üle aasta tööta olnud inimeste arv. «Kui enne majanduskriisi oli umbes kolmandik registreeritud töötutest pikaajaliselt töötud olnud, siis nüüd on neid juba üle poole,» tõi Lauringson välja.
Seega ei saa 56 protsenti töötutest praegu enam töötuskindlustushüvitist või töötutoetust ja lähematel kuudel nende hulk veelgi suureneb.
«Positiivne on see, et hoolimata sellest, et nad ei saa toetust ega hüvitist, on nad ikkagi arvel ehk nad on motiveeritud töötukassa aktiivsetest meetmetest ega ole kaotanud lootust tööd leida,» ütles analüütik.
Üldine töötute arv oli statistikaameti viimaste arvutuste järgi 127 700.