Rootsi kaabel toob eestlastele rohkem internetti
4. märts 2015, 14:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi ettevõte Eastern Light AB kavatseb läbi Balti riikide rannikumere vedada Stockholmi Rostockiga ühendava kiudoptilise magistraalkaabli, mis on senistest ühendustes laiem ja ka kiirem.
Rootsi pealinna läbi Soome, Balti riikide ja Poola Saksamaaga ühendava kaabli maapealsete jaamade ehitus on plaanitud algama kevadsuvel ning kaabli enda paigaldus merepõhja sügisel. Aasta lõpuks loodab Eastern Light kogu süsteemi ehituse lõpetada.
Aiavooliku-jämedune kaabel kulgeb peamiselt rannikumere põhjas, lahkudes ranna lähedalt vaid Botnia ja Soome lahe ületamiseks ning Leedust Gdanskisse kulgemiseks.
«Võib jääda mulje, et kaabel on midagi suurt ja torujuhtmele sarnanevat, kuid tegelikkuses on see alla kolme sentimeetrise jämedusega. Kuid välimusest ei tohi ka end petta lasta – selle sees on vähemalt kaks korda nii palju kiupaare kui üheski praegu Läänemeres oleval riikidevahelises kaablis,» ütles Svante Jurnell, Eastern Lighti tegevjuht.
Umbes sajakilomeetriste vahemaade järel paigaldatakse maapealsed jaamad signaali võimendamiseks ja klientide ühendamiseks. Eestisse on plaanitud kolm jaama, mis hakkavad asuma Rohuneemel Tallinna lähedal, looderannikul Dirhamis ja Pärnu lahe suudmes Haapsis.
Praegu valib ettevõte maapealsete jaamade täpsemaid asukohti välja. Jurnelli sõnul käib asukohtade valimise töö paralleelselt kõigis kaabli teele jäävates riikides.
Maapealsete jaamade asukoha valikul ei ole Jurnelli sõnul esmatähtis suurte linnade lähedus, vaid soodne merepõhja profiil ja sobiv vahemaa teiste jaamadega. «Meil oli vaja kohti, kus saab horisontaalselt puurida, et kaabel oleks sügaval ja seetõttu kaitstud, et keskkonnamõju oleks minimaalne,» sõnas ta. «Suurte linnade lähedus pole nii tähtis, sest mis see mõned kilomeetrid ühendust jaamast linnani mööda maad vedada on.»
Kogu projekti hinda Jurnell veel täpselt ei avalda: «Ütleme, et kümned, aga mitte sajad miljonid eurod.»
Erinevalt praegu Eestit Soome ja Rootsiga ühendavatest andmekaablitest, mis on kõik ühe või teise andmesideteenusepakkuja ehitatud ja kontrolli all, on Eastern Lighti plaanitav kaabliühendus nn dark fiber -tüüpi. See tähendab, et iga ettevõtte klient saab rentida endale kiupaari, panna selle otsa oma seadmed ja sättida ise oma liiklust. Rootslased ise vaid rendivad kaablit, liiklusega neil asja pole.
«Meie kaabel saab olema Eestil kõige otsem ühendus Kesk-Euroopaga,» ütles Jurnell ja lisas, et see annab ka väikese võidu ühenduse kiiruses. «Kuid kiirus pole sugugi esimese järgu tähtsusega, tähtis on, et on palju kiupaare, mida paljud kliendid kasutada saavad. Palju, palju kiude.»
Jurnelli sõnul on turul «pimeda kiu» järgi nõudlust piisavalt ning mitme kliendiga, sealhulgas Eesti ettevõtetega, on juba eelkokkulepped. «Baltimaade ja Skandinaavia vahel, Poola ja Saksamaa vahel on konkreetne nõudlus ühenduste järele. Vaja on palju, palju kiude,» kordas ta.
Kokkuvõttes, usub Jurnell, on projektist kasu kõigile, sest ühenduste lisandumine ja mahu kasv jõuab ka tavatarbijateni.
Saksa firma NSW toodetavas kaablis on 48 kiupaari, ehk 96 kiudu. Kogu kaabli läbilaskevõime on kuni 384 terabitti sekundis. Kaabli paigaldajaks ja maajaamade tarnijaks on rootslased valinud omamaised Baltic Offshore'i ja Mavabi.
Jurnell ise on aastaid töötanud rahvusvahelises optilise kiudvõrgu äris. Eastern Light, mille asutaja Jurnell koos teise kaablispetsialisti Fredrik Hanega on, on tema sõnul eraettevõte, mida rahastatakse nii erainvestorite raha kui ka pangalaenudega. «Börsile minna meil praegu plaanis pole,» märkis ta.
Jurnelli sõnul on võimalik ka kaablivõrku edasi arendada, kuid neid plaane seab ettevõte siis kui esimene kaabel paigas. «Internetiliikluse maht kasvab iga päevaga, igal pool on kiude vajaka. Pole sellist asja nagu liiga palju kiudoptilist kaablit. Pole kohta, kus ei võiks kiude rohkem olla,» rääkis ta.