Euroopa Komisjon võttis täna vastu energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia, milles on esitatud viie omavahel seotud poliitikavaldkonna kaupa energialiidu eesmärgid ja üksikasjalikud sammud nende saavutamiseks.
Euroopa Liit hakkas energialiitu looma
25. veebruar 2015, 14:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täna käivitame kõige kaugeleulatuvama Euroopa energiaprojekti alates söe- ja teraseühenduse loomisest. See projekt koondab 28 Euroopa energiaturgu üheks energialiiduks, muudab Euroopa välisenergiast vähem sõltuvaks ja tagab prognoositavuse, mida investorid nii hädasti vajavad töökohtade loomiseks ja majanduskasvu edendamiseks,» ütles energialiidu eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Maros Šefčovič. «Asume ellu viima põhimõttelist üleminekut vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimasõbralikule majandusele ning looma energialiitu, mille keskmes on elanikud, kellele pakutakse taskukohasemat, turvalisemat ja säästvamat energiat.»
Raamstrateegia näeb ette uute õigusaktide vastuvõtmist elektrituru ümberkorraldamiseks ja läbivaatamiseks ning peab tagama gaasilepingute suurema läbipaistvuse. Paremini reguleeritud ja lõimitud turuni jõudmiseks on oluline saavutada märkimisväärselt tihedam piirkondlik koostöö.
Strateegia hõlmab ka uusi õigusakte, millega tagada elektri- ja gaasivarustus, ning näeb ette ELi rahastamise suurendamist energiatõhususe valdkonnas. Vaja on uut taastuvenergiapaketti ning Euroopa energiaalast teadus- ja innovatsioonistrateegiat. Samuti on plaanis iga-aastased aruanded energialiidu olukorra kohta.
Vastu võeti ka energiavõrkude ühendamist käsitlev teatis, milles on kindlaks määratud meetmed, mis aitavad saavutada aastaks 2020 võrkude ühendatuse kümneprotsendise miinimummäära, mis on hädavajalik liikmesriikide vaheliste elektrivoogude tagamiseks ja omavaheliseks elektriga kauplemiseks, kuid mida praegu ei täida 12 liikmesriiki, sh Eesti.
Kogu Euroopa Liidus on käigus 137 elektriprojekti, sh 35 ühendamisprojekti. Neid arvestades väheneb kõnealuste liikmesriikide arv kaheteistkümnelt kahele.
Nõuetekohaselt ühendatud Euroopa elektrivõrk võimaldaks tarbijatel säästa kuni 40 miljardit eurot aastas, teatas komisjoni esindus Eestis. Praegu sõltub kuue liikmesriigi, sh Eesti gaasiimport ühest välistarnijast. ELi energiasektorisse plaanitakse ainuüksi 2020. aastaks investeerida üle triljoni euro.