Sobivate meetmete valimisel tasub kindlasti silmas pidada nende efektiivsust ja mõjusust erinevate organisatsioonide kontekstis ja tegevusvaldkondade lõikes. Näiteks pannakse juhtumite arvu poolest kõige rohkem pettuseid toime finants- ja avalikus sektoris, vastavalt 17,8% ja 10,3%, millele järgnevad tootmine, jaekaubandus jt.[3] Kui tootmise ja avaliku sektori puhul oleks soovitatav keskenduda rohkem korruptiivse tegevuse, vara omastamise ja fiktiivse müügiga (arvete võltsimisega) seonduvate juhtumite tuvastamisele ning nende toimepanemise ennetamisele, siis näiteks ehituse või haridussektori puhul tulevad mängu ka kulude hüvitamise ja rahaliste vahendite mitte eesmärgipärase kasutamise riskid.
Ühtset lähenemist subjektiivsete „hea“ või “halva“ hinnangute ja arvamuste vahel ei saagi olla (vähemalt kuni ei esine vastuolu seaduslike normidega), nagu ei saa leida ka standardset lahendust kõikvõimalikest pettustest hoidumiseks oma organisatsioonis. Kuid mis peab olema, on süstemaatiline, ettevõtte riskijuhtimisse ja sisekontrollisüsteemi integreeritud lähenemine pettuste ennetamiseks ja pettuseohtude identifitseerimiseks. Pettustevastaste meetmete rakendamine tähendab küll täiendava ressursi kulutamist ehk avaldab mõju ettevõtte rahakotile, kuid samas ei avaldu lisakontrollimeetmete rakendumisest tulenev mõju üksnes rahakotis oleva varanduse vähenemises, vaid eelkõige ikkagi selle kaitsmises pahatahtliku käitumise eest. Nagu elu näitab, on pettuste ja korruptsiooni vastaste meetmete rakendamisest tegelikult lõpuks ikkagi oluliselt kallim nende mitterakendamine.
[1] Bernard Lawrence Madoff – pettuses süüdi mõistetud endine börsimaakler, investeerimisnõustaja ja finantsist; endine NASDAQ börsi juht ning Ponzi skeemi operaator, mida peetakse suurimaks finantspettuseks USA ajaloos.
[2] EY pettusealane uuring „13th Global Fraud Survey“ (2014)
[3] Association of Certified Fraud Examiners (ACFE). Report to the Nations on Occupational Fraud and Abuse 2014.
[4] Justiitsministri ettekanne riigikogus 20.02.2014 kriminaalpoliitika arengusuundade täitmise aruande kohta
Autor: Oksana Romanova, CGAP – EY pettuste uurimise vanemspetsialist