Ettevõtjad näevad, et sellisel kujul ei jaksa maksumaksjad peagi enam riiki ülal pidada, seetõttu heidab tööandjate aastakonverents Tuulelohe Lend sel teisipäeval kinda poliitikutele, küsides: kes julgeb Eestit reformida?
Tellijale
Tööandjate aastakonverents heidab kinda: kes julgeb Eestit reformida?
16. veebruar 2015, 10:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me tahaks ühiskonnas sellisel tasemel diskussiooni, et ükskõik mis koalitsioon kevadel Toompeal tekiks, ei oleks sinna kuuluvatel erakondadel võimalik riigireformi teemat ignoreerida,» selgitas Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Jüri Käo konverentsi teemavalikut.
Samas ei hoiata Eesti hoo raugemise eest enam üksnes ettevõtjad, vaid ka vaimuinimesed, ajakirjanikud, valijad, poliitikud, kinnitas keskliidu tegevjuht Toomas Tamsar. «Eesti riigi masinavärki väljastpoolt poleerida ihkavad paljud, kuid hädavajalikku põhjalikku hooldust pole keegi söandanud ette võtta. See kujutab tõsist ohtu Eesti konkurentsivõimele ajal, mil maksude maksjaid jääb vähemaks kuid maksude tarbijaid tuleb juurde.»
Kõrgetasemelise konverentsiga soovib Tööandjate Keskliit arutada parimate peadega riigireformi põhimõtete üle, kuid anda ka poliitikutele uueks valitsemisperioodiks ühtaegu nii häid ideid kui julgust muudatuste tegemiseks.
Konverentsil ettekandega «Riigireformi kümme käsku kümneks aastaks» esinev vandeadvokaat Jüri Raidla ei näe põhjust Eesti senisele valitsemisele olulisi etteheiteid teha. «Möödunud 25 aastat on olnud kena ja korralik edulugu. Kuid me peame vaatama ettepoole, mitte nelja-aastase tsükli, vaid mõne aastakümne jagu,» rõhutas ta. «Ainuüksi järgmise viie aasta jooksul väheneb meie töövõimeline elanikkond 44 000 inimese võrra, terve Pärnu linna jagu inimesi kaob tööturult ära. Pole võimalik ette kujutada, et samal ajal peame riiki sama moodi edasi - nii kurnaks riik ühiskonna välja. Midagi tuleb muuta, ja mitte ühiskonda, vaid riiki.»
Raidla on viis aastat olnud aktiivne riigireformi eestkõneleja. Tema enda kinnitusel on ta neli ja pool aastat sellest rääkinud peaaegu kurtidele kõrvadele. «Jääminek toimus mullu sügisel, kui riigireformi teema võtsid jõuliselt üles ka Eesti ettevõtjad,» märkis Raidla, kelle kinnitusel muutis see valimiseelset olukorda oluliselt, tõstes riigireform üheks debatiteemaks. «Poliitiline eliit on riigireformi tähtsust tunnetanud, kas ka tunnustanud, see selgub lähemate aastate jooksul,» kinnitas Raidla.
Londonis baseeruva ettevõtte Behavioural Insights Team käitumisteadlane Tiina Likki tutvustab konverentsil käitumisteaduste pakutavaid võimalusi ühiskonna suunamisel. Kaasaegsed käitumisteadused pakuvad selleks palju võimalusi ka ilma uusi seadusi ja regulatsioone kehtestamata, rõhutas Likki.
«Käitumispsühholoogia on vahend, millega saab toetada traditsioonilisemaid poliitikavahendeid - nagu reguleerimine, maksustamine, teavitamine - ja millega püütakse inimesi julgustada, toetada ja aidata, et nad saaksid enda jaoks teha paremaid otsuseid,» selgitas Likki.
Toomas Tamsari kinnitusel on tunda, et ärksamad poliitikud mõistavad põhimõtteliste ümberkorralduste vajadust. «Oluliste, pikas perspektiivis vajalike sammude tegemine pole alati populaarne ja nõuab suurt julgust ja riigimehelikkust, sellist millega 1990ndate algul pandi alus Eesti senisele edule,» tõdes Tamsar. «Me soovime oma konverentsiga anda valimisteks valmistuvatele poliitikutele ühelt poolt palju häid mõtteid, teiselt poolt aga ka julgust minna ja ära teha.
Tuulelohe Lend toimub 17. veebruaril Swissotelis. Konverentsi kava leiab aadressil www.tuulelohe.ee.