Kas Jaapan võtab Eesti jutule? Jah, võtab küll!

Novembris tegid kaks Jaapani ärimeest tiiru peale Eesti piimatööstustele ja uurisid kõike oma silmaga. Käiku jäi meenutama ühisfoto Jaapaniga äri ajamisel obligatoorselt ühiselt lõunasöögilt. Esimene partii lõssipulbrit läheb Eestist Jaapani poole teele juba märtsis. Foto: Erakogu

Pärast seda, kui Sillamäel haruldasi ja muldmetalle tootva Molycorp Silmeti juht David O’Brock-Kaljuvee naasis eelmisel kuul ärireisilt Jaapanisse, avastas ta abikaasa Triin hommikusöögilauas, et mehel on tekkinud uus, pehmelt öeldes häiriv komme. Ta vaatas kaasale otsa ja küsis: «Mis sa luristad?»

Jaapanis ei olnud luristamises aga midagi taunitavat. «Eriti kui nad suppi söövad, luristavad nad päris kõvasti,» lausub O’Brock (sulaselges eesti keeles). Tõusva päikese maal käib tema sõnul söömise juurde seegi, kui kõvasti matsutada või teha suu kaudu väike krooks. Ebaviisakalt mõjub pigem see, lisab ta, kui matsutajat või röhitsejat kas või pisut hämmeldunult vaatama jääda.

Kui juba Eesti ja Jaapani söögikombed nii kardinaalselt erinevad, siis mis veel rääkida muust kombestikust, mida tuleb arvestada Eestist seitsme ajavööndi kaugusele jääva iidse ja konservatiivse kultuurmaaga äri ajades. Seal on lihtne kohalikke tavasid tundmata justkui vastu seina põrgata, nagu on möödunud aegadel põrganud näiteks nii mõnedki Ameerika suurettevõtted, kes jaapanlaste kultuuri mõistmata ja arvesse võtmata pole maailma ühes arenenumas tööstusriigis löögile pääsenud.