Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

EAS: Eesti turism sõltub tugevalt Soome turu olukorrast

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. | FOTO: Peeter Langovits

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) sõnul sõltub Eesti turism jätkuvalt enim Soome olukorrast, Tallinna ja Helsingi vahel on hea transpordiühendus ning soomlased on harjunud siin käima, lisaks on Helsingi lennujaam aidanud kasvatada Aasia turistide arvu Eestis.

«Ei tohi unustada, et meie turism sõltub peaasjalikult Soome turu olukorrast. Meil on teatav eelis Läti ja Leedu ees ja see on peaasjalikult Soome turistid, kes on meile lihtsalt palju lähemal, ühendus on hea ning teadlikkus ja harjumus Eestis käia on suur, seda eelist Lätil ja Leedul praegu pole,» ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso BNSile.

«Samas Läti, kes on tunnetanud end Baltikumi keskusena ja kus on head lennuühendused, on samuti tublisti kasvanud. Mingite turgude jaoks polegi meil põhjust tunda ennast konkurentidena, sest näiteks Saksa turist näeb Baltikumi ikkagi tervikuna ja tulebki tervet Balti ringi vaatama, samuti Aasia turist. Kui Lätil on head pakkumised ja meil ka, siis saame head tulemused, kui neil seda pole, ei saa ka meie tulemusi,» lisas Mutso.

«Absoluutarvudes on praegu meid külastavate turistide arv palju suurem, kui on see Lätis ja Leedus. Aastaid tagasi võis illustreerivalt kokku võtta, et kui Läti ja Leedu välisturistide arv kokku liita, saame sama numbri Eestiga. Nüüd on ka nemad kindlasti järele tulnud, kuid oleme ikka veel peajagu ees,» ütles Mutso.

Mutso sõnul vaadataksegi aina enam regiooni koostöö poole. «Meil on koos Läti ja Leeduga ühine tegevusplaan, mida koos teha, kolme riigi turismiametid saavad reeglipäraselt kokku ja vaatavad tegevuskavad üle, mida teha Aasias, mida Saksamaal,» ütles Mutso.

«Jaapani turistid sihilikult ainult Eestisse ei tule. Jaapanlased satuvad Eestisse kahel viisil, ühel juhul sõidab turist Helsingisse ja sealt edasi Eestisse, Lätti ja Leetu ning pärast Helsingi kaudu tagasi. Teine osa sõidab samuti Helsingisse, on Skandinaavias ja kombineerituna põhjamaadega tuleb ka Eestisse, ainult Eestisse tulevad need, kellel on mingi väga konkreetne põhjus, kuid nende arv on täna suhteliselt väike,» märkis ta.

Mutso sõnul tegi möödunud aastal, mil Jaapani turistide arv Eestis kasvas 6500 võrra, meie jaoks suure töö ära Helsingisse lendav Japan Airlines. «Võõrustasime Japan Airlinesi ajakirjanikke, kes panid oma pardaajakirja Eestit tutvustavad ülevaated. Helsingi lennujaama lähedus on meile kindlasti tulemuse andnud,» sõnas Mutso.

Selge on, et Eesti on väike turg ja ühegi suure lennufirma jaoks me liiga atraktiivseks ei muuta, lisas Mutso. «Kui me tõesti tahaksime saada Tallinnat selleks kohaks, kust hakatakse inimesi Euroopasse edasi viima, siis lähitulevikus mina seda reaalseks ei pea,» lisas ta.

«Kindlasti on meie jaoks oluline, et saame Saksamaale kevadel uusi ühendusi. Mul on hea meel, et Estonian Air avab Viini ja Berliini ühenduse ja turisti võtmest saab ju rõõmustada ka selle üle, et AirBaltic hakkab samu liine kopeerima. Meil on praegu ootused mitme uue liini suhtes, aga sellest on täna veel vara rääkida,» lisas Mutso.

Statistikaamet teatas neljapäeval, et majutusettevõtetes peatus 2014. aastal üle 3 miljoni sise- ja välisturisti, mis on 4 protsenti rohkem kui 2013. aastal. Vene turistide arv aasta lõikes kahanes 10 protsenti, kuid seda aitasid kompenseerida Läti, Soome, Saksamaa ja Aasia turistid. Jaapani turistide arv Eestis kasvas 2014. aastal 6500, Saksa turistide arv 11 000 ja Hiina turistide arv 3900 võrra. Võrreldes 2013. aastaga on Soome ja Läti turistide arv kasvanud vastavalt 2 protsenti ja 7 protsenti.

Tagasi üles