Eesti kaubavahetuse puudujääk suurenes 1,6 miljardini
10. veebruar 2015, 09:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kaubavahetuse puudujääk suurenes statistikaameti andmete kohaselt mullu 126 miljoni euro võrra 1,6 miljardi euroni.
2014. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 13,7 miljardi euro eest. Kaupade eksport kahanes mullu aasta varasemaga võrreldes kaks protsenti ja import ühe protsendi.
Kaubavahetuse aastavõrdlust mõjutas statistikaameti teatel enim 2013. aasta jaanuaris toimunud üksiktehing laevadega. Ilma selle tehinguta jäi 2014. aasta kaubavahetus 2013. aasta tasemele.
2014. aastal oli Euroopa Liidu riikide osatähtsus kaupade ekspordis 72 protsenti ja impordis 83 protsenti. Võrreldes varasema aastaga jäi ELi osatähtsus ekspordis samale tasemele, kuid vähenes impordis ühe protsenti võrra. Suurim ülejääk kaubavahetuses oli Eestil Rootsi ja Norraga ning suurim puudujääk Saksamaa ja Poolaga.
Peamised ekspordi sihtriigid olid 2014. aastal Rootsi (18 protsenti Eesti koguekspordist), Soome (15 protsenti) ja Läti (11 protsenti). Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid ning metall ja metalltooted, Lätti põllumajandussaadusi ja toidukaupu ning mineraalseid tooteid.
Enim vähenes eksport Venemaale (216 miljoni euro võrra), Soome (138 miljoni euro võrra) ja Leetu (81 miljoni euro võrra). Venemaale eksporditi vähem mehaanilisi masinaid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Soome viidi vähem transpordivahendeid ning Leetu mineraalseid tooteid. Enim suurenes eksport Rootsi ja USAsse.
Kõige rohkem imporditi 2014. aastal kaupu Soomest (15 protsenti Eesti koguimpordist), Saksamaalt (12 protsenti) ja Rootsist (11 protsenti). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid, Saksamaalt mehaanilisi seadmeid ja transpordivahendeid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid.
Enim vähenes kaupade sissevedu Suurbritanniast (136 miljoni euro võrra), Lätist (129 miljoni euro võrra) ja Leedust (91 miljoni euro võrra). Kaupade sissevedu suurenes enim Saksamaalt ja Rootsist.
2014. aastal eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid (22 protsenti Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (11 protsenti) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10 protsenti). Ekspordi vähenemine 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga oli peamiselt tingitud transpordivahendite (langus 161 miljonit eurot), keemiatööstuse tooraine ja toodete (langus 99 miljonit eurot) ning mehaaniliste masinate (langus 76 miljonit eurot) väljaveo kahanemisest.
Enim kasvas elektriseadmete ning puidu ja puittoodete väljavedu.
2014. aastal imporditi Eestisse kõige rohkem elektriseadmeid (19 protsenti Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (13 protsenti) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11 protsenti). Impordi vähenemist mõjutas enim transpordivahendite (langus 264 miljonit eurot), mehhaaniliste masinate (langus 140 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (langus 30 miljonit eurot) sisseveo kahanemine. Samas suurenes elektriseadmete ja mineraalsete toodete import.
Ekspordihinnad langesid 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga 2,6 protsenti ja impordihinnad 2,2 protsenti.
2014. aasta detsembris eksporditi Eestist kaupu 0,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Võrreldes aasta varasema detsembriga kasvas eksport 3 protsenti ja import 9 protsenti.