Metsategu võiks tänapäeval internetist pihta hakata

Foto: Elmo Riig

Mets nõuab hooldamist, selle üks osa on raie, millest saadud puit siis maha müüa. Metsamaterjalist rääkides on kõige kasulikum müüa võimalikult palju töödeldud puitu või valmistooteid, aga tavaliselt jääb metsaomaniku jaoks kõlama ikkagi küsimus, kuidas saada ümarmaterjali müügist võimalikult palju raha.

Niisuguse küsimuse puhul on Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Taivo Denksi sõnul kindlasti abi metsaühistutest, kes korraldavad puidu ühismüüki ning aitavad leida usaldusväärse partneri metsa ülestöötamisel.

Siinkohal märkis Denks, et era-mets on aasta-aastalt üha paremas korras. «Järjest enam erametsaomanikke mõistab metsahoolduse ja kasvatamise vajadust – näiteks metsauuendamise ning noore metsa hooldamise mahud on viimastel aastatel suurenenud,» lausus ta.

See, millena on erametsaomanikul oma metsa kõige otstarbekam müüa, sõltub muidugi metsast – missuguse sortimendi sealt saab. Ka siinkohal soovitas Denks abiks usaldusväärseid metsaeksperte, kes teavad, milliseid sortimente tasub lõigata ja mille järgi on parajasti turul nõudlus. «Kehv saemees võib nullida metsa kasvatamisel aastakümnetega tehtud töö,» tõdes ta.

Enne saega saabumist õpi metsa tundma

Aga millele siis mõelda, kui plaan on näiteks 80-aastases kuusikus teha lageraie ja metsaomaniku näol pole tegu just igapäevase metsamehega.

Esiteks tuleks enda metsaga tuttavaks saada. «Igal metsal on oma unikaalne nn metsaisikukood ehk katastriüksuse tunnus,» tähendas Kadri Kukk, Erametsaliidu atesteeritud konsulent metsamajanduse valdkonnas. Selle abil saab näiteks Maa-ameti kaardirakendusel vaadata, millises külas, vallas ja maakonnas mets asub, aga samas leiab ka infot metsamaa suuruse, sihtotstarbe ja mis kõige olulisem – kinnistu piiride kohta.

Piirid paigas – kas nüüd on õige aeg saega metsa minna? «Veel mitte,» toonitas Kukk. Metsas uuendusraie tegemiseks peavad üle viie hektari suuruse metsamaa puhul olema kehtivad metsa investeerimise andmed, mille kehtivust saab kontrollida Metsaregistrist. Selle jaoks läheb taas tarvis katastriüksuse tunnust. Inventeerimise andmed kehtivad kümme aastat alates registrisse kandmisest, mis tähendab, et täna ei tohi 80-aastase kuusiku metsa inventeerimise andmed olla vanemad kui 2005. aasta omad.

Edasi ei tasu ikka veel saega metsa minna, vaid oma metsa naabreid tundma õppida. Nende kohta on kõige lihtsam andmeid leida e-kinnisturaamatust. Naaberkinnistute omanikega on soovitav isiklikest plaanidest Kuke sõnul rääkida ikka seetõttu, et metsa raiel, kokkuveol ja transpordil vahelaost lõppostjani kasutatakse suuri ja raskeid masinaid, mis paratamatult jätavad jälje pinnasele. «Tihti on kinnistuomanikel kasutada ühine juurdepääsutee ning vältimaks vaidlusi, on mõistlik tee kasutamine ja hooldamine kokku leppida enne tööde algust,» ütles ta.

Lõppostjad on meie metsal sageli hoopis piiri taga. Töötlemata ümarpuidust rääkides märkis Taivo Denks, et seda läheb kõige rohkem traditsiooniliselt Soome ja Rootsi, aga väga hoogsalt on viimastel aastatel kasvanud näiteks eksport Hiina.

Siiski töödeldakse enamik eksporditavast puidust ikka kohapeal Eestis. «Sellest loodud tooteid eksporditakse – kas siis näiteks saematerjali, puidugraanuleid, paberit või mööblit,» lausus Denks ja märkis, et töötlemata puitu müüakse välja umbes kolmandik, kuid kindlasti on mõistlik võimalusel materjali töödelda, tehes sellest tooteid, sest puidu töötlemine ja valmistoodete tegemine annab Eesti elanikele tööd ning on kõrgemas hinnas kui toormaterjal.

Ja siis saab rahanumbreid arvutada

Kui naabritega on sotid selgeks räägitud ja teekasutus paika pandud, tuleks enne metsaminekut veel mõista, et mets on ökosüsteem. «Metsas, mis paberite järgi kuulub inimesele, tunnevad ennast samuti hästi väga haruldased või vähem haruldased taime- ja loomaliigid,» tähendas Kadri Kukk ja pani südamele, et tuleks selgeks teha, kas ka selles metsas leidub mõni säärane haruldus. Seda saab kontrollida looduskaitseregistri elektroonilisest andmebaasist.

Veel tuleks suhelda jahimeestega ja uurida kohaliku jahiseltsi käest ulukite kohta, sest ka loomad on võimalikud segajad, kes uuel metsal kasvada ei lase.

Metsas uuendusraiet tehes tuleks mõelda nimelt sellelegi, kui uus mets kasvama hakkab, siis kes või mis võiks tulevast metsapõlve kahjustada. Ulukite arvukust saavad reguleerida jahimehed, aga põuda, liigniiskust ja kahjurputukaid metsaomanik nii lihtsalt mõjutada ei saa.

Nii, nüüd on kõik vajalikud registrid läbi käidud ja info kogutud. Edasi ootab ees käik metsa. Mida seal metsas vaadata? Esiteks soovitas Kukk teha kindlaks, kas kinnistu piirid on leitavad ning naabritega ühiselt mõistetavad. Kui piirid on ebaselged ja piiriposte või -kive looduses tuvastada ei õnnestu, siis tuleb tellida metsamõõtmine.

Metsas käies tasub jälgida, mis seisukorras on juurdepääsuteed, kraavide ja truupide olemasolul vaadata, ega kraavides pole liigset puiduräga ning kas vesi voolab truupidest läbi. «Oluline on  saada aru ka sellest, kas raietöid saab teostada igal aastaajal või on tööde tegemiseks ainuke võimalik aeg, kui pinnas külmunud,» sõnas Kukk.

Nüüd on aeg käes ka rahaplaanideks, mil paika panna esialgse eeldatava tulu ja kulu. Selle arvutus  käib eksperdi sõnul nii: metsamaterjali müügist saadavalt tulult tuleb maha arvata raietööde ja metsauuendusega seotud kulud. «Esialgne kalkulatsioon annab ka teadmise, millises suuruses tuleb saadud metsatulult tasuda tulumaksu,» lausus ta, kuid lisas, et see pole ainus valik ning kui omanikul kõigiks toimetusteks aega, teadmisi ja oskusi napib, siis võib ta müüa õiguse tööde teostamiseks kellelegi teisele.

Metsas käidud, kalkulatsioonid tehtud, esita tööde plaan Keskkonnaametile. Lisaks kohaleminekule saab seda teha interneti vahendusel e-kirjaga või e-riigis. Metsateatis kehtib ühe aasta alates välja andmisest ning peab kehtima raietööde tegemise ajal. Metsateatist ei pea esitama, kui omanik raiub kuni 20 tihumeetrit aastas. 

Mets

• Väärtuslikuks tuleb pidada igasugust puitu, kuna puit on meie ainuke arvestatav taastuv loodusvara, millel on tohutult kasutusvõimalusi.
• Eesti metsade kogupindala on üle kahe miljoni hektari.
• Eesti metsade kogupindalast 45% kuulub eraomandisse.
• Keskmiselt on Eestis iga elaniku kohta 1,7 ha metsamaad ja 340 tihumeetrit puitu.

Allikas: Aastaraamat mets 2011

Artikkel ilmus Maaelu Edendaja erilehes.