Reykjavikis on puhkenud poliitiline torm Vene hävituslennukite paigutamise ümber endisesse USA lennubaasi.
Vene hävitajad lõhestavad Islandi valitsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Islandi valitsus andis projektile rohelise tule, kuid mõtles paar tundi hiljem siiski ümber.
Nagu Financial Times teisipäeval kirjutas, pidas Island läbirääkimisi Keflaviki lennubaasi rentimiseks Hollandi erafirmale, mis plaanis tuua sinna Suhhoi-tüüpi hävituslennukid, et neid riikide õhujõududele õppuste pidamiseks «vaenlasena» kasutusele anda.
Islandi transpordiministeerium ütles neljapäeval, et andis lennundusametile loa hakata valmistuma lennukite registreerimiseks, mis oli ilmselge märk sellest, et valitsus kavatses tõepoolest tuua sisse kuni 33 eraomandis hävituslennukit – riiki, millel endal relvajõud puuduvad.
Peaminister Johanna Sigurdardottir oli aga kärmas otsust tühistama. Tema büroost teatati, et valitsus lubab küll ettepanekut lähemalt uurida, kuid lõplikku otsust vastu võetud ei ole.
«Me peame uurima nende lennukite kasutuse praktilisi aspekte ning süvenema omanikfirma tausta. Samuti tuleb küsida, mida arvavad teised riigid,» ütles Financial Timesile kõrge Islandi valitsusametnik.
Nagu kannapöördest näha, on projekt Islandi vasaktsentristlikku valitsust sügavalt lõhestanud. Kui plaan käiku läheks, sünniks suurim eraomaniku poolt kokkupandud hävituslennukite «armee», ühtlasi oleks tegemist esimese arvestatava Vene päritolu hävitajate impordiga NATO liikmesriiki.
Hollandi ettevõtja Melville ten Cate ütles, et tema firma ECA Program andis nõusoleku osta 15 Suhhoi SU-27 Flanker hävituslennukit, võimalusega neid veel 18 tükki juurde hankida. Lisaks saaksid nad ka vajalikke maapinnale paigaldatavaid seadmeid. Ostusumma oleks kuni 1,2 miljardit eurot, lennukid ja seadmed tuleksid Valgevenest.
Tehingu üksikasju ümbritseb saladuseloor ning mitmed kaitseeksperdid, kellega Financial Times ühendust võttis, ei suutnud seda lugu kuidagi uskuda. Valgevene relvaekspordi firma BelTechExport kinnitas alguses, et neil on leping ECAga, kuid lükkas info hiljem ümber.
Idee toetajad lootsid, et projekt toob kriisist räsitud Islandile töökohti ja investeeringuid – eriti just Keflaviki piirkonda, mis asub maa edelaosas, kus pärast USA lennuväe lahkumist 2006. aastal tööpuudusega kõvasti maadlemist on olnud.
Kriitikute sõnutsi oleks aga lollus lubada sisse praktiliselt tundmatu firma, kes üksiku saareriigi territooriumile sisuliselt eraviisilise lennuväe püsti paneks.
Segaseid signaale lähtus Reykjavikist ka seetõttu, et transpordiministeerium juhtus parasjagu juhti vahetama. Sotsiaaldemokraadist transpordiminister Kristjan Möller – ECA toetaja – pidi andma oma ametikoha üle vasakpoolsele rohelisele Ogmundur Jonassonile, kes on lennukiplaanide vastane. Möller saatis oma jah-sõna «eetrisse» vaid paar tundi enne ametist lahkumist.
Ten Cate ütles eile Financial Timesile, et on loa saamises veenunud. «Meil on hea meel, et saame tuua Islandile töökohti ja investeeringuid ning me tegeleme koostöös Islandi lennuametiga lennukite registreerimisega.»
Ten Cate sõnutsi toetavad ECAt Aasia ja Lähis-Ida investorid, kes kavatsevad IPO abil raha juurde koguda. Ta ütles, et Suhhoi-hävitajate vastu võitlemise harjutamiseks on registreerunud juba viie riigi õhujõud.
Suhhoi-tüüpi hävitajad kuuluvad Vene ja Hiina armee tavarelvastusse.
Copyright The Financial Times Limited 2010.