Bigbank tahab endale iga kolmandat väikelaenajat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bigbank tuli täna välja strateegiaga, mis muudab keskmise laenuintressi sarnaseks pankade omaga. Sellega loodavad nad saada väikelaenuvõtja esimeseks variandiks.
«Kui me viimasel viiel aastal oleme väga aktiivselt kasvanud geograafiliselt. Kuna Eesti on nii tilluke, siis laienesime nii. Tänaseks oleme aru saanud, et pole mõtet omada paljudes riikides väikest turuosa,» rääkis Bigbanki juhatuse esimees Kaido Saar.
Ta ütles, et ärimudelit ei muudeta hoobilt ja igal pool, ent täna on sellega alustatud Eestis, Leedus ja Soomes.
Turuosa suurendamiseks peavad hinnad olema inimestele huvitavad. Seetõttu alandasid nad laenude intresse oluliselt. «14-29 protsenti intress. Tüüpiline on 18,5 protsenti,» ütles Saar uute intressimäärade kohta. Varem oli keskmine intress 45 protsendi kandis.
Bigbank kavatseb oma kümneprotsendilist turuosa jõuliselt suurendada. «Pikaajaline eesmärk on 30 protsenti,» ütles pangajuht.
Nende eesmärk on saada senise plaan B asemel plaan Aks, mis tähendab inimeste hoiaku muutmist. See on küll raske, ent mitte võimatu, hindas Saar. Näiteks pani hiljutine majanduskriis inimesi piima hinda vaatama. «Kasvõi mina ise – kas ta maksab 58 senti või 60 senti. Ostan 58 sendiga. Aga inimestel finantsteenustega seda ei ole. Ma usun, et kui piisavalt tööd teha, siis küll nad hakkavad võrdlema.
Saar meenutas, et omal ajal algatas Nordea eluasemelaenudel hinnasõja, kus juba kümnendik protsenti oli oluline. «Kui vaadata täna tarbimislaenu turul, siis isegi viis protsenti pole see, mida inimesed teadvustavad, on see laen sul 15, 20 või 25 protsenti,» sõnas Saar.
Ta ütles, et pank ei tee suunamuutust toodete pakkumises. «Bigbank on alati tarbimist finantseerinud,» ütles Saar, lisades, et ambitsiooni universaalpangaks saada neil pole.
Kogu nende uusmüügist moodustavad tarbimislaenud täna 8-10 protsenti, enam kui 80 protsenti nende laenuportfellist on väljaspool Eestit.
Muutus läks pangale maksma sadu tuhandeid eurosid, sõnas pangajuht.