Maailma maade võlamäed kõnelevad uuest kriisist

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võlgade kuhjumine pole ainult Kreekat või Euroopa Liitu tabanud haigus, see on haaranud tervet maailma.
Võlgade kuhjumine pole ainult Kreekat või Euroopa Liitu tabanud haigus, see on haaranud tervet maailma. Foto: Petros Giannikouris / AP

Värske raporti valguses vaarub maailm täna rängema võlakoorma all, kui globaalse finantskriisi künnisel aastal 2007, kusjuures Hiina võla suurus majanduse suhtes on ületanud USA näitaja.

Alates 2007. aastast on globaalne võlg kasvanud 57 triljoni dollari jagu ning kõrgub tänaseks ligi 200 triljoni dollari juures, näitavad konsultatsioonifirma McKinsey rehkendused. Sisemajanduse kogutoodangu suhtes on võla osakaal kasvanud 270 protsendilt 286 protsendini, vahendab Financial Times.

«Enamikes maades on võla ja SKT suhe nüüdseks halvem kui enne kriisi,» seisab McKinsey raportis, milles vaadeldi olukorda 47 riigis.

Laias laastus on ligi pool võlgade kasvust pärit arengumaadest, kuid kolmandik tuleneb suurenenud riigivõlast arenenud majandustes. Üleüldine pilt näitab kasvu ka majapidamiste võlatasemes.

«Märke praeguse trajektoori muutumisest on vähe,» rõhutab raport. «See seab küsimärgi alla põhieeldused võlgade ja laenukoormuse vähendamise osas ning olemasolevate meetmete adekvaatsuse võlaga toimetulekuks ja tulevaste kriiside välimiseks.»

Kõrgete majapidamisvõlgade tõttu on raporti hinnangul «potentsiaalselt haavatavad» näiteks Holland, Lõuna-Korea, Kanada, Rootsi, Austraalia, Malaisia ja Tai.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles