Soome Arengufondi juht: valitsemissüsteem on ajale jalgu jäänud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majanduse kasviu pidurdab valitsuse struktuur, leiab Soome arengufondi SITRA president Mikko Kosonen.
Hiljuti koostas fond raporti, kus uuris majanduse kasvuvõimalusi. «Demokraatlikud riigid ei ole strateegilises planeerimises head,» võttis Kosonen asja Tornifoorumil kokku. Tema sõnul on maailm valitsemise struktuuridest mööda läinud.
Kosoneni sõnul ei suuda praegused valitsemismudelid hakkama saada vähem korrastatud ja ettenähtava, ent rohkem ühendatud maailmaga. Probleemide lahendamiseks oleks vaja luua uus valitsemissüsteem. «See on poliitilliste süsteemide lahing. Me peame muutma valitsemise mudeli strateegiliseks valitsemise mudeliks,» leidis Kosonen.
Ta ütles, et tulevikku tuleb vaadata värskete, avatud silmadega ning mitte olla oma mineviku vang.
Kosonen tuli välja mõttega, et võimu üleandmise asemel tuleks üle anda juhtimine. «Ma nüüd liialdan, aga Soomes ei ole vahet, kes on peaminister, ei ole vahet, kes on president. Tegevuskavad tulevad ministeeriumitest,» märkis arengufondi juht.
Rootsi on tema sõnul suurepärane riik mitme asjaolu tõttu. Esitejs on seal jagatud suund tänu sellele, et kõik osapooled on tõesti kaasatud, sellal kui Soomes on eesmärkide asemel vahendid. Rootsi poliitikud võistlevad valimiste ajal strateegilise plaaniga.
Ning lisaks ei ole seal ministeeriumid autonoomsed. Seal on üks juhtiv minister ehk peaminister, kes võib näiteks tööjõudu ümber jagada. «Kas sa kujutad ette, et oled tegevjuht ja sa ei tohi erinevates osakondades midagi muuta?» küsis Kosonen viitega Soome poliitilisele süsteemile.
Ka Soomes oleks vaja ühtset, strateegilist plaani. Valimiste eel võiksidki konkureerida strateegiaid ning ministrid peaksid paika panema eesmärgid, mida täitma asutakse – umbes samamoodi, nagu käib asi eraettevõttes.
Soomel on küll sajaleheküljeline strateegiaplaan, ent sellel pole strateegiaga midagi pistmist, märkis ta.
Liiga tihti tehakse valitsemises lihtsalt organisatoorseid muudatusi. «Ent muutuste jaoks on vaja käitumise, väärtuste ja protsesside muutmist,» sõnas Kosonen.