Kohtutäitureid ärritab ministeeriumi plaan tasusid kärpida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtutäitureid ärritab justiitsministeeriumi plaan nende tasusid kärpida, ent ministeeriumi sõnul on vaja vähendada koormust võlgnikule.
Praegu tuleb kohtutäituri kätte läinud võlg tasuda minimaalselt 10 päevaga, kuid alates 2017. aastast pikeneb täitemenetluses nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg 30 päevani. Sellega luuakse võimalus tasuda võlg ühe palgaperioodi jooksul ning vältida suuremaid täitemenetluse kulusid.
«Tänane kohtutäiturite tasusüsteem on end õigustanud ja on selge, et kohtutäiturite tasu vähendamisel menetluse efektiivsus langeb,» sõnas Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eksamikomisjoni aseesimees Risto Sepp möödunud nädalal pressiteates. «Täitemenetluse tõhususe mõõdupuuks ei saa olla üksnes tasustamise korra muutmine, vaadelda tuleks täitemenetlust tervikuna: toiminguid, üldist menetluse kiirust ja muud säärast. Kui menetluse efektiivsus langeb, väheneb varasem nõuete täitmise suutlikkus ja kvaliteet.»
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eestseisuse liikme ning Kohtutäiturite ametikogu juhatuse liikme Arvi Pinki sõnul kasutatakse võlgade tasumisel ristsubsideerimist ehk üks võlgnik maksab kinni ka teise tasu. «Selle põhimõtte järgi ongi kohtutäituri tasu kõrge, sest 2/3 võlgnikest on maksejõuetud ning ülejäänud 1/3 on sunnitud tasuma täitemenetluse ülalpidamise kulud,» märkis Pink pressiteates.
Justiitsminister Andres Anvelt tõi novembris välja, et vaid 10 protsenti inimestest tasub võla õigeaegselt ning olukord ei näita paranemise märke – pigem vastupidi. Madal vabatahtliku täitmise osakaal võib tulla nii lühikesest vabatahtlikuks täitmiseks antavast ajast kui ka võrdlemisi kõrgest kohtutäituri tasust juba menetluse algfaasis.
Eelnõu ei pane kohtutäituritele täiendavaid töökohustusi, vaid viib täituri tasu vastavusse tehtud töö mahuga. «Praeguse süsteemi puhul jääb koostööd tegeva võlgniku kanda lisaks menetluse alustamise tasule ka pool kohtutäituri põhitasust, hoolimata sellest, et menetluse alguses ei tee kohtutäitur sisulisi toiminguid võlgniku varaga, vaid saadab lihtsalt välja kirja täitmisteatega,» ütles Anvelt nüüd.
Anvelti sõnul juhtis riigikohus juba astal 2009 tähelepanu sellele, et täitemenetluse aeg on ebamõistlikult pikk ning menetlus ebaefektiivne. Eesti on täna Euroopa Liidus täitemenetluse menetlusaja osas viimasel kohal ning vahe meie ja eelviimasel kohal oleva Horvaatia vahel on märkimisväärne: kui Eestis on keskmine täitemenetluse menetlusaeg avalik-õiguslikes nõuetes 722 päeva ning eraõiguslikes nõuetes 1644 päeva, siis Horvaatias on keskmine täitemenetluse menetlusaeg 250 päeva.
«Riiklikku täitemenetlust täna ei eksisteeri. Ei ole eksisteerinud alates 2001. aasta 1. märtsist, mil nimetati ametisse taasiseseisvunud Eesti esimesed vabakutselised kohtutäiturid – eraisikud, kellele riik on andnud võimuvolituse teha toiminguid seaduse alusel, ausalt ning kõlbeliselt. Riigi üheks ülesandeks on sealjuures jälgida, et loodud süsteem suudab ennast ise ära majandada. Järelikult on ka kohtutäiturite jätkusuutliku sissetuleku tagamine riigi ülesanne,“ leidis Sepp.
Anvelti sõnul ei ole riigi ülesanne tagada kohtutäiturite sissetulek, kuid seaduseelnõu jõustumisel on kohtutäituritel võimalik säilitada senine sissetuleku tase. «Ka õiguskantsler on korduvalt öelnud, et riikliku täitemenetluse eesmärgiks ei ole tagada kohtutäituritele teatud suurusega sissetulek, vaid garanteerida riiklikult kohtuotsuste ning teiste täitedokumentide täitmine,» tähendas Anvelt.
Sepp ütles, et nende sissetuleku suuruse vähenemise määra ta öelda ei oska.
«Ma ei tea. Ühtegi analüüsi selle kohta, mille jaoks seda on vaja teha või kui palju mõjutaks, tehtud ei ole,» rääkis ta.
Kehtiva seaduse kohaselt tasub võlgnik nõude vabatahtliku täitmise korral täitemenetluse alustamise tasu ning pool kohtutäituri põhitasust. Kohtutäituri põhitasu sõltub võlasumma suurusest.
Võlgnikul on võimalik vältida kõrget täitemenetluse põhitasu ka juhul, kui kohtutäituril on võimalik kogu võlasumma korraga läbi elektroonilise pangakonto aresti sisse nõuda. Kui võlgniku kontol on arestimise hetkel võlasumma suuruses vahendeid ning kogu nõue saab selle ühe toiminguga täidetud, on menetluse alustamise tasule lisanduv kulu võlgnikule vaid 16 eurot.
Samuti muutub eelnõuga kohtutäiturite lisatasude suurus. Nimelt seatakse piirmäär kinnisvara müügist saadavale kohtutäituri tasule. Hetkel on kohtutäituri tasu kinnisvara müügilt kuni kolm protsenti vara müügihinnast. Eelnõuga seab aga sellele summale nominaalse piiri – 2000 eurot.