Tööandjad erakondadele: jõukaks hakata ei saa soovmõtlemisega
29. jaanuar 2015, 15:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu tunnustab pärast valimisprogrammide analüüsimist küll erakondi selle eest, et Eesti põletavaim probleem palgavaesus on võetud kõigi suuremate erakondade südameasjaks, kuid samas paneb neid muretsema, et lahenduste otsimise asemel võistlevad erakonnad omavahel kõige pöörasema alampalgalubaduse nimel.
Tööandjad meenutavad erakondadele valimiste eel «kolme lihtsat tõde pärismaailmast»:
- Alampalk pole poliitilise otsustuse, vaid töötajate ja tööandjate kokkuleppe tulemus.
- Jõukaks hakata ei saa soovmõtlemisega ega valitsuse otsusega, vaid ainult majanduskasvuga.
- Väikese ning üha kahaneva rahvaarvuga riiki tuleb pidada tõhusalt ja targalt.
Alampalk tõuseb tööandjate sõnul nagunii, kuid mõne aastaga palga mitmekordistamist lubades petetakse küüniliselt tööturu kõige haavatavamaid inimesi. «Esiteks, jättes mulje, et üleüldine jõukaks hakkamine on lahendatav valitsuse otsusega, ning teiseks - kui seda tõesti üritatakse, ei liigu tänased madalapalgalised nelja aastaga mitte keskklassi, vaid töötute ridadesse,» kirjutas keskliidu juht Toomas Tamsar.
Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu suhe on viimastel aastatel Tamsari sõnul olnud aegade kõige konstruktiivsem. «2013. aastal sõlmisime alampalgaleppe kaheks aastaks, mille jooksul alampalk tõusis enam kui 20 protsenti. Kevadel, pärast valimisi loodame alustada ametiühingutega uusi läbirääkimisi, tööandjate soov on sõlmida ka uus alampalgakokkulepe mitmeaastasena - tööandjate jaoks teeb pikem ettemääratus planeerimise lihtsamaks, mis omakorda lubab töötajaile pakkuda suurema palgatõusu,» kirjeldas ta.
«Otsustuskorras jõukaks hakkamine pole võimalik, elujärg saab püsivalt tõusta vaid majanduskasvuga ehk õppides kogu ühiskonnana tegema rohkem tööd, tegema seda tõhusamalt ning müüma seda kallimalt,» rõhutas Tamsar. «Nagu on kirjas ka Tööandjate Manifestis, peab selleks õppimine saama meie ühiskonna, nii tööandjate kui töötajate jaoks elustiiliks, Eesti odaval tööjõul põhinevale konkurentsieelisele tuleb anda uus, kalli ja targa tööjõuga riigile kohane sisu.»
Uus koalitsioon peaks üldsõnaliste lubaduste asemel eesmärgistama Tamsari sõnul majanduskasvu ning panema jõuliste reformidega majandus-, rahandus-, maksu- ja hariduspoliitika seda eesmärki teenima. «Mujalt kui majanduskasvust raha Eestisse juurde ei teki. Paraku pole ükski erakoknd valimisprogrammides ses osas midagi konkreetset öelnud,» nentis Tamsar.
Tööandjad väljendavad muret meie kõigi Eesti pärast, iseäranus poliitikute soovimatuse pärast numbritele otsa vaadata ning tunnistada, et senine otsustamatus ja isevoolu kulgemine viib Eesti hääbumiseni - inimesed ja raha saavad lihtsalt otsa. «Paraku on erakondade seas vaid üks - Isamaa ja Res Publica Liit - kes sellesse küsimusse tõsiselt suhtub,» ütles Tamsar.
«Riigireform tuleb läbi viia jõuliselt ja riigimehelikult, lõpetades inimeste ja raha raiskamise asendustegevustele, pannes olulisemad poliitikavaldkonnad koos teenima Eesti konkurentsivõime eesmärki, eelisarendades kodumaist ressurssi pruukivat tööstust ning suunates ühiskonna otsustavalt õppima. Reformid ei sünni lootes ja oodates, vaid julgete, sageli ka algselt ebapopulaarsete otsuste najal, mida vaid ühiskonna liidrid saavad teha,» selgitas Tamsar.