Pärast radikaalse vasakpartei Syriza veenvat valimisedu asusid nii Ateena kui rahvusvahelised kreeditorid Kreeka võla, kasinuse ja majandusreformide ümber puhkevateks lahinguteks kaevikuid rajama.
Kreeka ja kreeditorid kaevavad kaevikuid
27. jaanuar 2015, 09:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ELi liidrite meelehärmiks sõlmis Syriza juhtfiguur ja nüüdne Kreeka peaminister Alexis Tsipras kiirkorras võimuliidu väikese paremparteiga Sõltumatud Kreeklased, mis on sama raevukas abipaketi tingimuste vastane kui Syriza ise.
«Syriza juhitud kasinuse-vastase ja natsionalistliku valitsuse moodustamine Kreekas on kui punane rätik Saksa härjale,» vahendab Financial Times mõjuka Londoni konsultandi Nicholas Spiro kommentaari tekkinud olukorrale. Euroala rahandusministrite «eurogrupi» juht Jeroen Dijsselbloem andis mõista, et enamikele Kreeka partneritest 19-liikmelises blokis ei ole Kreeka uue valitsuse nõue osa võlast kustutada teps mitte meele järgi.
«Ma ei arva, et seda euroalas eriti toetataks,» ütles Dijsselbloem ministrite kogunedes Brüsselisse. Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles ühemõtteliselt, et Ateena kohustused kehtivad edasi.
Hiljem korraldatud pressikonverentsil rõhutasid rahandusministrid siiski vajadust austada Kreeka valijate soove. «Valimiste tulemust ei või iial vaadelda kui probleemi,» ütles Euroopa Liidu majandusvolinik Pierre Moscovici.
Kõige suuremat peavalu valmistab poliitikutele praegu aga teadmine, et veebruaris jõuab lõpule Kreeka viis aastat väldanud päästeprogramm. Kui see programm poliitilistel põhjustel pikendamata jääb, kaotavad Kreeka pangad toe likviidsuse osas.
Kõrged ametnikud teavad väga hästi, et mistahes poliitiline järeleandmine Syrizale mängiks trumbid kätte kõikidele Euroopa erakondadele spektri vasemas ja paremas servas.