Loe, kuidas vältida meilikontode kaaperdamist

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
E-kirjade töötlemisel tuleb olla eriti ettevaatlik.
E-kirjade töötlemisel tuleb olla eriti ettevaatlik. Foto: SCANPIX

Mõne viimase kuu jooksul on sagenenud võltsitud e-kirjade saatmine nii eraisikutele kui ka firma ja riigiasutuste töötajatele. RIA infoturbe eksperdi Anto Veldre sõnul ei ole neil andmeid, et see oleks seotud spetsiifiliselt Eestiga, kuid internetikasutuses tuleb olla siiski kolm korda ettevaatlikum.

Sellega seoses soovitab RIA oma blogis inimestel lähiajal olla e-kirjadega eriti ettevaatlik, seda nii töö juures kui oma erameile lugedes.

  • Oma meilide lugemisel nutiseadmes arvesta, et seal pole näha postiaadressi, on näha vaid isiku nimi (igaüks võib panna endale suvalises meilisüsteemis suvalise nime).
  • Ole paranoiline: kui tegu on lingiga, jäta sel parem klikkimata. Mõtle enda jaoks selgeks uudishimu ja vastutuse vahekord.
  • Kui saabub link, mida sa ootad ja mille juures olev tekst tundub sulle adekvaatne, aseta hiirekursor lingile ning veendu, et brauseri allaäärde tekkiv tegelik link on asjalik. Kui sa asjalikku linki petukast eristada ei oska, ära kliki, vaid toimeta kiri IT-spetsialistidele kontrolli! NB! Kuidas ära tunda ohtlikku linki, seda ei ole paraku võimalik ammendavalt kirjeldada.
  • Kui saabub manus, mida sa otseselt ei oota, jäta see avamata ja saada IT-meestele kontrollida.
  • Kui saabub kiri, mille manuses on faks, pista see viiruskontrolli. Väheste eranditega Eestis fakse sedamoodi ei saadeta.
  • Kui sinu erakonto võetakse üle, anna sellest kohe teada ka töö juures.
  • Kui leiad oma koduarvutist pahavara, anna sellest kindlasti teada ka töökoha IT-meestele.
  • Kui sinuga midagi juhtus, palun säilita tõendid. Jäta kirjad, failid ja muu säärane IT-meestele uurimiseks – see võib hiljem aidata kurjategijateni välja jõuda.
  • Kui manus või kirja lõpus asuv link suunab sind GoogleDocsi, GoogleDrive’i või DropBoxi ja selle käigus küsitakse sinult kasutajanime ja parooli, ole üliettevaatlik! See on tõenäolisim stsenaarium sinu konto ülevõtmiseks.
  • Mõtle uuesti läbi oma Gmaili, GoogleDocsi ja muude asutuseväliste kontode kasutus. Kui sa sunnid oma kaastöötajaid dokumendi vaatamiseks nimega sisse logima, siis paned sa nad olukorda, kus nad on sunnitud oma parooli sisestama veebisaidile, mille autentsust nad ei suuda kontrollida. Niimoodi võidakse varastada ära kaastöötaja konto, sina aga saad justkui oma kaastöötajalt usaldusväärsena näiva kirja ning pihta saab sinu enda arvuti.
  • Ära reageeri edevust ärgitavatele kirjadele, kus antakse teada pärandusest, loteriivõidust, sinu valimisest aasta tippspetsialistiks või muust säärasest.
  • Varusta ohuinfoga oma töökoha IT-inimesi ja CERT-EEd. Vaid kümned vabatahtlikud kirjasaatjad võimaldavad meil toimuvast näha täispilti ning saada aru, kui hull asi tegelikult on (või ei ole).
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles