Tartu tudengid: droone saab kaaperdada

Aivar Õepa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Droonid.
Droonid. Foto: John Locher / AP

Tartu Ülikooli (TÜ) arvutiteaduse instituudi Erasmuse-tudengid tõestasid, et turul vabalt kättesaadavate droonide juhtimise saab täielikult üle võtta, vahendas ülikooli pressiteenistus.

Projekti viisid vaid paari kuu jooksul läbi Erasmuse vahetusüliõpilased Manuel Kramer ja Martin Schmeisser Bremeni ülikoolist Saksamaalt, neid juhendasid külalisteadlane Rafik Chaabouni Lausanne'i riiklikust polütehnikumist ja TÜ teadur Amnir Hadachi.

Tudengid kirjutasid valmis maailmas unikaalsed algoritmid ja programmikoodid, mis suudavad panna ühe drooni teist jälitama, vahele jäämata varastada tema lindistatava video ja teise drooni ära kaaperdada. Varem on sama asja lihtsamal kujul proovitud Saksamaal, aga TÜ tudengid on esimest korda suutnud drooni kaaperdamise arendada nii kaugele, et pärast kaaperdamist ei juhi drooni enam keegi, vaid see liigub ainult teda kaaperdanud droonilt saadud visuaalse info põhjal.

«Tudengid näitasid oma projektis kõige hullemat stsenaariumi, kus üks droon kaaperdab teise,» rääkis tudengite juhendaja Rafik Chaabouni, lisades, et kõigeks selleks vajalikud IT vahendid saab installeerida väga odavale Raspberry Pi mikroarvutile, mille saab paigaldada sarnasele droonile.

Eile TÜ arvutiteaduse instituuti külastanud ja demonstratsiooni jälginud Massachusettsi tehnoloogiainstituudi tehisintellekti ja informaatika professor Patrick Henry Winston sõnas, et nähtu on murettekitav. «See oli üheaegselt ambitsioonikas ja hirmutav esitlus,» tõdes ta.

Droone, sh näiteks nelja propelleriga koptereid, kasutatakse järjest enam nii hobi-, äri- kui ka sõjalistel eesmärkidel. Droone saab kasutada sõjaolukorras vastase liikumise jälgimiseks, valvata riigipiire ning otsida kadunud inimesi. Statistika näitab, et Euroopas tõuseb droonide kasutamise maht igal aastal 30 protsenti, mis paneb üha enam mõtlema droonide ohutusele.

Ka Eestis on droonidest saanud igapäevased kasutusvahendid. Aktiivselt kasutatakse neid nii fotode kui ka videode tegemiseks.

«Üks näide on laulupidu, kus inimeste pea kohal lendas mitu drooni. Ka poliitikud on lennutanud droone vastase teleülekannet segama,» tõi TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja, bioinformaatika professor Jaak Vilo näiteid. Vilo lisas, et sageli lennutatakse droone ebaseaduslikult, ilma loata, mis paneb üha enam mõtlema sellega seotud ohtudele.

Kontrollimaks droonide lennutamist kehtestavad paljud riigid droonidele lennukeelualasid, kuid tegelikult pole neid sugugi lihtne kontrollida. Ka puudub enamikul droonidel igasugune turvamehhanism.

«Miski ei taga seda, et droone saaks juhtida ainult nende õige juhtpuldi abil. Nii saaks igaüks juhtimise üle võtta ning midagi pahatahtlikku korda saata. See võib tähendada ootamatut ohtu kogu sellele kiirelt arenevale äri ja turbega seotud valdkonnale,» ütles Vilo.

«Tudengid tõestasid, et enamik droonidest on praegu ebaturvalise kommunikatsiooniga ja seega haavatavad. Vaja on vaid veidi programmeerimisoskust ja antenni ning ohtlik stsenaarium saab võimalikuks,» rääkis Vilo.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles