Eesti ja Soome vahele tuleb gaasitoru
30. august 2010, 08:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Gaas kavatseb koostöös põhjanaabrite ettevõttega Gasum rajada Soome lahte kahte riiki ühendava gaasijuhtme, mis peaks valmis saama aastatel 2014–2015.
Eesti Gaasi juhatuse liikme Raul Kotovi sõnul on viimastel aastatel spetsiaalsed laevad uurinud Soome lahe põhja, et kavandatava gaasitoru trass kindlaks määrata. Samuti tegeldakse torujuhtme maapealse osa planeeringutega, seda suunal Saku-Keila-Paldiski.
Eesti ja Soome vahelise gaasijuhtme maksumus küündib Kotovi sõnul üle kahe miljardi krooni. Merealuse ühenduse ehitamine neelab sellest umbes 1,5 miljardit krooni ja maapealse osa väljaehitamine suurusjärgus 600–700 miljonit krooni.
Torujuhtme rajamise eesmärk on kahe riigi vahelise varustuskindluse tagamine gaasi eksportimisel ja importimisel. Samuti võimaldaks see turule tulla uutel tarnijatel.
Keila vallavalitsuse avaliku-, välissuhtluse ja arengu valdkonna juht Aimar Altosaar märkis, et Eesti Gaas on oma torujuhtme ideed tutvustamas käinud ka neile.
Vallavalitsusele aga selline plaan meeltmööda pole, kuna Lahepere lahes, kust juhe ühe variandi järgi läbi võiks joosta, asuvad nii Kloogaranna kui Laulasmaa supelrannad. Ka tõdes Altosaar, et Lahepere laht on sellise rajatise jaoks liiga madal.
Kavandatav torujuhe, mis kannab nime Balticconnector, on Eesti Gaasi juhatuse liikme sõnul valmides võimeline gaasi transportima n-ö mõlemas suunas ja selle võimsuseks on kavandatud umbes 3 000 000 kuupmeetrit gaasi ühes tunnis.
Soome lahes ristub tulevane Balticconnector Gazpromi ehitatava Nord Streami gaasitoruga. Kotovi sõnul aga see mingeid piiranguid ei sea.
«Sarnaseid ehitusi, mis sisaldavad ristumisi, on tehtud mitmel pool maailmas – näiteks Põhjameres,» nentis Kotov. «Seega ei ole selline ristumine projekti takistavaks teguriks.» Tema sõnul on Eesti Gaasi aktsionär Gazprom kavandatavast ehitusest ka teadlik.
«Gazpromi esindajatele oleme tutvustanud Balticconnectorit ja nad on teadlikud, mis eesmärk projektil on,» lisas Kotov.
Seda, kui palju mõjutaks uue torujuhtme rajamine tulevikus Eesti Gaasi praeguste klientide gaasiarveid, ei osanud ettevõtte esindaja veel täpselt öelda. Küll mõjutab mahukas projekt tema kinnitusel võrguteenuse tariifi.
Kui kogu projekt sujub, võib uus torujuhe valmida aastatel 2014–2015. Samas on elu näidanud, et kõige raskem on tihtipeale kompromisse ja kokkuleppeid saavutada eramaaomanikega, lisas Kotov.
Lisaks gaasitorule on välja käidud ka idee rajada Paldiskisse uus gaasiterminal, millest on ka ajakirjanduses juttu olnud ja mille keskkonnamõju hindamiseks arutelud juba käivad.
«Eestis on arutelu all kaks võimalikku terminali asukohta, üks neist Paldiskis, teine Muuga sadamas,» selgitas Kotov. «Meie hinnangul on Paldiski projekti asukoht parem nii Eestile kui Soomele.»
Paldiski linnapea Kaupo Kallas tõdes, et kui Eesti Gaasi kavandatava gaasijuhtme rajamine on riiklikult tähtis projekt ning selle ehitamine toimub loodust kahjustamata ja elanikke häirimata, ei ole ka põhjust seda takistada.
Ka terminali ehitamisele pole linnapea sõnul põhjust vastu seista, seda enam, et selle võimalik asukoht paikneks enam kui kolme kilomeetri kaugusel tiheasustusest ja linnale tähendaks see ka täiendavaid töökohti.
Kallase sõnul näeks Paldiski linnavalitsus kõige parema meelega, et nii torujuhtme ehitus kui terminali arendamine toimuksid koos.
Gaasiterminali maksumuseks on hinnanguliselt pakutud neli miljardit krooni ja selle rahastamise osas taotletaks Euroopa Liidu toetust.
Gaasiterminali võimalike käitajate üle on veel vara spekuleerida. Samas vihjas Kotov, et üldiselt on Euroopas levinud, et terminalides tegutsevad riikide gaasiettevõtted.