Pettused ettevõtluses – juriidilise isiku vastutus 2015. aastal

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marilin Pikaro
Marilin Pikaro Foto: EY

Rahvusvaheliste uuringute tulemusena on jõutud järeldusele, et keskmiselt igas teises organisatsioonis on viimase aasta jooksul aset leidnud mõni pettusejuhtum. Enamus juhtumeid on seotud ettevõttevälise petturiga, kelleks võivad olla näiteks kliendid, lepingupartnerid või koostööpartnerid. Mitmete tegevussektorite puhul, nt ehitus, logistika, energiatootmine ja farmaatsia, on kõrgemad riskid seotud ettevõttesiseste ehk töötajate poolt toime pandud pettustega. Huvide konflikt ja korruptsioon laiemalt on aktuaalne teema pea igas tegevusvaldkonnas, sõltumata sellest, kas tegemist on avaliku või erasektori organisatsiooniga.

Enamasti on organisatsioonisisese pettusejuhtumi ilmsiks tulekul esmane reaktsioon: „Ma ei oleks uskunud, et sündmusega on seotud NEED töötajad“. Pikaajaliste kolleegide poolt toimepandud pahategude tagajärjed on tavapäraselt tõsisemad kui vähese kogemusega töötaja puhul. Samuti on tippjuhtkonna poolt pettuse teel tekitatud kahju 7 korda suurem kui keskmine töötaja poolt tekitatud kahju.

Ettevõtte vastutus pettusejuhtumi toimepanemisel

Eesti karistusõiguses on karistatav nii füüsilise kui juriidilise isiku tegevus, mis vastab mõnele karistusseadustiku eriosa sättele. Äriühing vastutab pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides toime pandud süüteo eest ning sanktsioonina on ette nähtud rahaline karistus vahemikus 4 tuhat kuni16 miljonit eurot.

Alates 2015. aastast kehtima hakanud karistusseadustiku ühe muudatusega on tunnistatud kehtestuks juriidilise isiku sundlõpetamise võimalus ning eksisteerib üksnes rahaline karistus. Viimastel aastatel on esinenud praktikas üksikuid juhtumeid, peamiselt seotud rahapesu ja kelmuse süüdistustega, kus kohus on mõistnud karistuseks äriühingu sundlõpetamise. Jätkuvalt reguleerib juriidilise isiku sundlõpetamise põhimõtteid tsiviilseadustiku üldosa seadus.

Teise olulise karistusseadustiku muudatusena on kehtestatud juriidilise isiku süü puudumine, kui tema esindaja toimepandud tegu oli juriidilise isiku jaoks vältimatu.

Sisuliselt tähendab see seda, et juhul kui juriidiline isik on teinud kõik selleks, et ennetada pettuse või muu juhtumi aset leidmist, ei saa talle seda tegu ka ette heita. Näiteks on ettevõttes rakendatud pettusejuhtumeid ennetavad meetmed, viidud läbi koolitusi nii töötajatele kui juhtidele, tutvustatud ärieetilisi väärtusi, kas formaalselt eetikakoodeksi või sisemiste kommunikatsioonikanalite kaudu.

Küll aga on oluline tähele panna, et ettevõtet ei saa vastutusest vabastada, kui süütegu on toime pandud juhtivtöötaja, juhtorgani või selle liikme poolt juriidilise isiku huvides.

Kuidas saaks ettevõtte juht tagada pettusejuhtumite ennetamise ning kiire avastamise?

Tavapäraselt on kõige efektiivsemad võimalikke probleeme tuvastavad tegevused üllatusauditite läbiviimine, vihjeliini rakendamine ja sellega kaasnev organisatsioonisisene ja -väline sobiva tonaalsusega kommunikatsioon, samuti süsteemne pettuseriskide tuvastamisele suunatud ettevõtte tegevusandmete jälgimine, automaatsete avastavate kontrollide ülesseadmine ning siseauditi funktsiooni loomine.

Oluline on silmas pidada, et organisatsiooni sisekontrollisüsteem peab hõlmama kõiki juhtimistasandeid, nii põhi- kui tugifunktsioone ning välisturgudel tegutsemise puhul ka geograafilist ulatust.

Kokkuvõttes on alati ressursisäästlikum ebaseaduslikku tegevust ära hoida, kui tegeleda tagajärgede lahendamise ning seadusandlusest tuleneva karistusega. Juriidilise isiku vastutus on kõikjal Euroopas levinud ning vastutusest vabastamise alused kohtupraktikas ka paljudes riikides edukalt rakendunud. Alanud aastal on ettevõtete kujundada edasine äriühingute vastustusega seonduv kohtupraktika. Oluline on õigeaegselt rakendada pettusi ennetavad ja avastavad meetmed ning  sellega vältida ettevõtte enda vastutus pahatahtlikult käituva töötaja tegevuse tagajärjel.

Autor:  Marilin Pikaro – Juhtivkonsultant, auditiosakond

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles