Swedbank: elektroonikata oleks kaupade ekspordi langus sügavam

Aivar Õepa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektrooniatööstuse toodang on üks Eesti peamisi ekspordiartikleid. Pildil Ericssoni Eesti tehas.
Elektrooniatööstuse toodang on üks Eesti peamisi ekspordiartikleid. Pildil Ericssoni Eesti tehas. Foto: Peeter Langovits

Eestist kaupade ekspordi muutust mõjutas novembris peamiselt Venemaa-suunalise väljaveo vähenemine, samal ajal kui elektroonikatoodete väljavedu, peamiselt Rootsi, oli tugeva positiivse mõjuga, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Mertsina sõnul oleks ilma elektroonikata kaupade ekspordi langus tunduvalt sügavam.

«Elektroonikatoodete väljaveo kasv ei ole otseselt seotud Rootsi majandusolukorraga, sest suur osa suunatakse sealt edasi teistesse riikidesse,» selgitas Mertsina.

Eksport Soome vähenes möödunud aasta novembris 6 protsenti, kolmandik langusest tuli elektrienergia ekspordi vähenemisest. Lisaks sellele oli suurema mõjuga veel metallide ja metallitoodete, mööbli ja elektroonikatoodete väljaveo vähenemine.

«Vaatamata majanduslangusele ning sisenõudluse vähenemisele Soomes meie kaupade eksport põhjanaabrite turule möödunud aasta 11 kuu jooksul keskmiselt ei vähenenud. Kuigi Soome majandus jääb ka sel aastal tõenäoliselt langusesse või on kasv vaid marginaalne, peaks sisemajanduse nõudluse (eratarbimine ja investeeringud) langus tasapisi taanduma (kasvu ilmselt ei tule),» kommenteeris Mertsina.

Kõige enam tõmbas väliskaubandusstatistika järgi kaupade eksporti Eestist langusesse mehaaniliste seadmete ning põllumajandussaaduste ja toiduainete (peamiselt piim ja piimatooted ning joogid) väljaveo vähenemine Venemaale. Kuna mehaanilised seadmed on valdavalt reeksport, siis nendel olulist mõju Eesti majandusele ei ole, märkis Mertsina.

«Venemaal majanduslangus süveneb ning impordinõudlus halveneb veelgi, mistõttu idaturule ekspordivõimaluste paranemist lähiajal oodata ei maksa,» lisas ta

Swedbanki analüütiku sõnul tuleb arvestada, et väliskaubandusstatistika numbrid sisaldavad ka reeksporti, mille osakaal kaupade ekspordis Eestist on üsna suur. «Täpsema pildi Eesti päritolu kaupade ekspordist annab töötleva tööstuse ekspordiindeks, mille järgi kasvas kaupade väljavedu novembris kuus protsenti.»

Novembri väliskaubanduse numbreid mõjutasid Swedbanki andmeil ka ühekordsed tehingud teraviljaga. Iraagi suunal oli ekspordi languse juures tegemist 2013.aastal teravilja ühekordse suurtehingu (15 mln eurot) mõju taandumisega. Samal ajal toimus möödunud aasta novembris ühekordne teravilja väljaveo suurtehing Saudi-Araabiasse (20 mln eurot).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles