Rongiühenduse hõrenemine Peterburiga turismile olulist mõju ei avalda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Eesti jaoks on oluline iga transpordiühendus, eelistasid venelased rongile teisi transpordiviise, mistõttu pole sellel, et Peterburi rong käib iga päeva asemel vaid kaks korda nädalas, turismile suurt mõju.
EASi turismiarenduse juht Tarmo Mutso rääkis, et Eesti jaoks on oluline iga transpordiühendus ning iga ühenduse ärajäämine on tuntav. Ent venelased rongidega väga ei sõitnud.
«Suurem osa tuleb busside ja autodega,» ütles Mutso. Oma osa on rongide seisukorral. «Rongidel oleks tohutu potentsiaal, kui kvaliteet oleks heal ja kõrgel tasemel.»
Aeroflot aga tõstab lennutihedust, tõi Mutso välja. Oluline on tema sõnul ka korraliku Narva piiripunkti arendus.
Ta ütles, et oma osa Eesti turismile on jätnud ka rubla kukkumine ja turismifirmade pankrotid. Vene turg jätkub tagasihoidlikult ka sel aastal. «Samal ajal on Eestis vene turu langus väiksem kui Lätis, Leedus või Soomes,» tähendas Mutso.
Ka turismifirmade liidu juht Kristen Lahtein ei usu, et rongiliikluse hõrenemine väga suurt mõju avaldaks. «Rubla langus on oma töö ära teinud,» ütles ta. Mingi mõju sellel siiski on.
Andmeid selle kohta, kui palju idanaabreid vähem on tulnud, ei ole, ent mingi langus siiski on. «Aasta kokkuvõttes oli 2014 plusspoolel,» ütles Mutso. Ta tõi välja, et näiteks soomlasi on rohkem käinud. Ja kui varasematel aastatel on nad vaid jõulupühad siin veetnud, jäid nad seekord ka aastavahetuseks.