Kreeka parlament ei suutnud esmaspäeval ka kolmandas valimisvoorus valida riigile uut presidenti, see tähendab ennetähtaegseid valimisi, mille tulemustest sõltuvalt võib Kreekat tabada uus majanduslik ja poliitiline kaos, ütlevad majanduseksperdid.
Kreekat ähvardab uus majanduslik ja poliitiline kaos
29. detsember 2014, 13:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna valitsuse kandidaat Stavros Dimas ei saanud valimiste kolmandas voorus vajalikku 180 häält kokku, siis vastavalt põhiseadusele tuleb parlament nüüd kümne päeva jooksul laiali saata. Kreeka aktsiad langesid hääletuse ajal kümme protsenti, kui investorid, kes kardavad valimistel vasakäärmusliku erakonna Syriza võitu, müüsid murelikult Kreeka aktsiaid. Enim kukkusid Piraeus ja Alpha panga aktsiad. Tõusnud on ka Kreeka 10-aastaste võlakirjade intressid.
Euroopa Liit ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kardavad, et ennetähtaegsetel parlamendivalimistel, mis võidakse korraldada juba 25. jaanuaril, saadaks edu Syrizat, mis võib peatada riigi pooleliolevad rahandus- ja majandusreformid. Syriza suhtub kriitiliselt Kreeka laenuprogrammi ja soovib selle tingimuste üle läbi rääkida.
Turu reaktsioonid Kreeka arengule peaksid esialgu jääma suhteliselt piiratuks. Suurimaks mõjuks on Kreeka võlakirjade intresside tõus ja pisut võib nõrgeneda ka euro, ütles kommentaariks SEB panga peaökonomist Robert Bergqvist Dagens Industrile. Negatiivne mõju suureneb siis, kui lähiaja Kreeka arvamusküsitlused näitavad Syriza toetuse kasvu.
Juhul kui Syriza pääseb valimiste tulemusena võimule ja soovib Kreeka laenutingimusi muuta, siis eksperdid ei usu, et laenuandjad võiksid sellega nõustuda. Juhul kui Syriza peaks jääma oma nõudmiste juurde, tuleb Kreekal ilmselt euroalast lahkuda, ja sellel oleksid riigile tõsised tagajärjed, ütles New Yorgi ülikooli professor Nicholas Economides Bloomberg Newsile.
Kreeka riigivõlg moodustab sisemajanduse koguproduktist (SKP) 175 protsenti, millega paljude riikide arvates on võimatu toime tulla. On oht, et euroala majandus langeb seisakusse ja seetõttu on laenuandjad ilmselt valmis tegema Kreekale väikseid järeleandmisi. Need ei pruugi tähendada laenud uut kustutamist, vaid laenu tagasimaksmise tingimuste leevendamist, ütles Bergqvist.
Laenuandjate troika - EL, IMF ja Euroopa Keskpank - on pärast 2010. aastat andnud Kreekale 240 miljardi euro ulatuses abi.