Saksa valitsus kaalub kaitse-eelarve kärpimiseks sõjaväeteenistuse lõpetamist ja armee koosseisu vähendamist kolmandiku võrra 165 000 peale.
Saksamaa silmitsi sõjaväekohustuse lõpuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsusametnike sõnutsi soovitas kaitseminister Karl-Theodor zu Guttenberg kolleegidele tungivalt sõjaväeteenistuse lõpetamist, mis aitaks kaitsekulutusi 2014. aastaks 8,3 miljardi euro võrra vähendada - nagu plaanitud.
Saksamaa kulutab kaitsele niigi vähem kui teised suuremad NATO liitlased, näiteks Prantsusmaa ja Suurbritannia. Samas ütlevad ametnikud, et sõjaväeteenistusest loobumise korral võiks valitsus tõsta välismissioonideks määratud koosseisu arvu üle praeguse 8000 piiri.
Isemõtleja ja ebamugavate tõdede väljaütlejana tuntud kaitseminister peab oma kava teostamiseks võitma võimuerakondade Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu ja Kristlik-Sotsiaalse Liidu heakskiidu. Mõlemad parteid on lubanud reformikava oma kongressidel arutlusele võtta. Sõjaväekohustuse toetajad on tõotanud vastupanu osutada.
Guttenbergi mõtteid on teatud määral toetanud ka kantsler Angela Merkel, kes on palunud parteidel sõjaväeteenistuse üle järele mõtelda. Sõjaväekohustus kehtestati Saksamaal aastal 1957, et kindlustada riiki Varssavi pakti maade võimaliku invasiooni vastu.
Ühe ametniku sõnutsi võiks Merkel tänu oma eelnevatele väljaütlemistele reformi osaliselt ka oma kontole kirjutada, kui asi õnnestub. Samas aga on tal piisavalt ruumi, et anda sirge seljaga järele sõjaväekohustuse pooldajatele koalitsioonis Vabade Demokratidega. Need seisavad sõjaväekohustuse peatamise eest – mis jätaks armeeteenistuse võimaluse põhiseadusesse alles.
Alternatiivina pakkuvat zu Guttenberg välja võimalust kutsealuste arvu iga aastaga vähendada – mis aga ei võimaldaks Saksamaal välisrinnetel rohkem kaasa lüüa. Teine võimalus oleks drastilisem: piirduda 150 000 elukutselise sõjamehega.
Külma sõja lõppedes muutus kutsealuste roll küsitavaks. Välismaal nad seaduse järgi teenida ei tohi, seega oli neist NATO ja ELi operatsioonides Balkanil ja Afganistanis vähe kasu.
1960. aastatel kestis ajateenitsus Saksamaal 18 kuud, möödunud kümnendi alguseks oli seda aega juba poole võrra kärbitud. Praegune valitsus lühendas teenistusaega 6 kuu peale, mis kehtib alates 1. juulist värvatud kutsealustele.
Kindralite seas on sõjaväeteenistus aga populaarne, kuna sealt on hea noormehi elukutselisteks meelitada. Samuti on paljud ühiskondlikud ja heategavuslikud organisatsioonid harjunud endale aastaks ajaks appi saama vabatahtlikke, kes südametunnistuse sunnil relvakandmisest keelduvad.
Guttenbergi arvestuste järgi tuleks Bundeswehri igal aastal ligikaudu 7500 koolilõpetajat, kes teeniksid üks või kaks aastat ja moodustaksid ligikaudu 156 000 mehest ja naisest koosneva regulaararmee.
Copyright The Financial Times Limited 2010.