Seoses Vene embargoga oleme olukorras, kus tuleb otsida uusi turge. Peamiselt vaadatakse kaugemale. Kuid ehk on ka siinsamas perspektiivi piima enamaks kasutamiseks? Ilmselt toidulauale palju juurde ei mahu – me lihtsalt ei suuda rohkem süüa, kuid leidub teisigi võimalusi, kirjutab konsultant Nelly Oinus.
Augusti alul planeerisime sõbraga üht kokkutulekut ja mõtlesime tegevustele, mida võiks koos kokkutulijatega nautida lisaks saunale, ujumisele ja tünnisaunale. Kuna piimaturu probleem oli üha aktuaalsem, siis käisin spontaanse mõttena välja, et võiksime võtta piimavanni: ostame lähima piimakarjakasvataja käest piima ja katsetame oma nahal ära, mis tunne oli Anu Saagimil ja Anatoli Tafitšukil, kui nad kord teleeksperimendi käigus piimavanni proovisid.
Toona augustis me kõnealust ideed erinevatel põhjustel ellu ei viinud, aga mõte piima kasutamisest spaades jäi edasi kummitama.
Piima mitmekülgsus
Spaades pakutakse meil küll savi-, muda-, vetika-, ürdi- ja kõiksugu muid vanne. Aga miks mitte võimaldada ka piimavanni? Piimas leidub ju nii palju häid ja vajalikke toitaineid nahale välispidiseks kosutuseks.
Lehmad toodavad värsket piima iga päev. See keerulise koostisega bioloogiline vedelik sisaldab praktiliselt kõiki elusrakkude ehitamiseks ja funktsioneerimiseks vajalikke keemilisi aineid: süsivesikuid, valkusid, lipiide, suhkruid, mineraalsooli, vitamiine jne. Piima põhiliseks koostisosaks on vesi (87%), millele lisanduvad eelpool nimetatud looduslikud ained. Piimas sisalduvate ainete loetelu kasvab koos analüüsimeetodite tehnilise täiustumisega, praeguseks on identifitseeritud umbes 100 000 üksikkomponenti.
Kõik üldtuntud mineraalained on olulise tähtsusega terve naha ainevahetuses. Nimetagem tähtsamad makroelemendid: kaltsium on kaalukas element kapillaaride koostises; magneesium on tähtis ensüümide süsteemi funktsioneerimiseks; vask osaleb melaniini tekkeprotsessides; tsink on oluline rakkude uuenemisprotsessis jne.
Kõiki neid leidub piimas. Näiteks kaltsiumi 0,65–2,65 g/l, fosforit 0,47–1,44 g/l, magneesiumi 0,02–0,23 g/l.
Igasugune vitamiinipuudus jätab jälje ka nahale. Soovides, et nahk oleks terve, on eriti vajalikud järgmised vitamiinid: A-vitamiin, mida läheb tarvis naha normaalseks kasvamiseks ja arenemiseks, see reguleerib ülemise nahakihi rakkude taastootmist ja osaleb kollageeni sünteesil; B-vitamiinid on vajalikud terve naha kasvuks ning püsimiseks; C-vitamiin on vesilahustuv antioksüdeerija, kaitstes nahka seesmiselt, osaleb see kollageeni tekkeprotsessis ja tõstab vastupanuvõimet nakkustele; E-vitamiin on tähtis oma antioksüdeerivate omaduste poolest ja kaitseb rakukesta oksüdeerumise eest. Piim sisaldab kõiki tuntud vitamiine, mis on lahustunud kas rasvas või veefaasis.
Juba Kleopatra käis piimavannis
Mingeid vastunäidustusi pole piimavannidega seoses tuvastatud. Piimavannide idee ise ei olegi nii lähiminevikuline. Ajalooliselt on teada, et piimavanne tegid oma nooruslikkuse ja ilu hoidmiseks näiteks Cleopatra, Elizabeth I, Baieri Elisabeth ja teised tuntud naised. Piimavannidele lisati veel mett, lavendlit või eeterlikke õlisid.
Varasemalt saidki piimavanne kui luksuslikke protseduure võimaldada endale vaid ülikud. Nüüd võiks see olla rohkematele inimestele kättesaadav. Leiduks vaid teenuse pakkujaid – küll tarbijaid leidub. Praegu on asi peamiselt mõtlemise ja praktilise elluviimise taga. Kui mõni innovaatiline spaateenustega tegelev ettevõte hakkaks pakkuma Eestis piimavanne, siis tuleks ka huvilisi.
Piim, mis tänapäeva tingimustes toodetakse, on väga puhas. Tuleb luua vaid täiendav tehnoloogiline süsteem, et kosutavad vannid saaksid tarbijatele kättesaadavaks. Mõeldes piimavannide laiemale levikule, võib õpetaja Lauri ütlust parafraseerides järeldada, et kui tervele kehale ei jaksa piimavanni lubada, siis näiteks jalgade ja käte hoolduses saab seda rakendada pea iga maniküürija ja pediküürija.
Tegelikult on piimavann üks võimalikke alternatiivturge mitte üksnes Eestis, vaid kogu Euroopas, sest embargo kehtestati tervele Euroopale.