Eesti seened jõuavad Soomes müügile kohalikena

Mari Kamps
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kukeseened
Kukeseened Foto: Mihkel Maripuu

Eestist viiakse Soome tuhandeid kilosid marju ja seeni ilma päritolumaad puudutava märgistuseta, pettuse muudab ahvatlevaks hinnaerinevus.

Tolliinspektor Liina-Maria Häkli-Likolammi rääkis Helsingin Sanomatele, et marja- ja seenekastidel peab olema päritolumaale viitav kleebis, kuid sageli seda ei panda.

Tema jutu järgi on hulgimüügiturul olev kaup müüjate väitel kodumaine, kuid väga raske on seda tõestada.

Näiteks eelmisel nädalal saabus Tallinnast kaubik, mille lastiks oli 2500 kilogrammi seeni ja marju, mis kõik olid ilma märgistuseta.

«Mustikakastidel oli soome keeles marjad ja vaarikakastidel polnud mingit kirja. Kui vahele jäädakse, siis hakatakse paaniliselt kleepse kleepima,» rääkis Häkli-Likolammi.

Tema jutu järgi oli kaup plaanis jaotada laiali mitme soomlasest hulgimüüja vahel. «Ärritab, et tarbijat püütakse petta,» lisas ta.

Ahvatlus müüa välismaiseid seeni kodumaistena on suur. Helsingi Kauppatoril maksis liiter Eestist pärit kukeseeni eelmisel neljapäeval 2 eurot (31,30 krooni). Soomest korjatud kukeseened maksid samas 8 eurot ehk 125,20 krooni liitri eest.

Helsingi hulgimüügiturul on paarkümmend marja- ja köögiviljamüüjat. Tegevjuhi Timo Taulavuori sõnul müüakse 90 protsenti kaubast maha korrektselt, järelevalve tegemine on keskkonnaameti.

Amet on hoidnud suvel silma peal kukeseeneäril ja maasikamüügil. Petturi saab kindlalt vahele võtta väga harva – aastas üks või kaks korda. Trahvikviitung kirjutatakse välja harva.

Mõnesaja euro suurune rahatrahv päritolumaaga petvaid müügimehi ei häiri, kuna tänavakaubanduses saab 2500 kilo seente ja marjade eest lahedasti 10 000 eurot ehk 156 500 krooni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles