Moskvas tormati ummisjalu kauplustesse

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kivina kukkuv rubla on muutnud valuutavahetuspunktid Venemaa elanike seas väga populaarseteks.
Kivina kukkuv rubla on muutnud valuutavahetuspunktid Venemaa elanike seas väga populaarseteks. Foto: Alexander Zemlianichenko / AP

Rubla kukkumise kiirenedes ruttasid venelased eile oma säästusid ja pensione dollariteks ja eurodeks vahetama, varudes ühtlasi hoogsalt mööblit, autosid ja ehteid.

Kurski jaama juurde Sberbanki kontori ette oli kogunenud tosinast inimesest koosnev saba. «Ma võtsin osa pensionist välja ja vahetasin dollariteks,» ütles Galina, kes soovis perekonnanime enda teada jätta. «Keegi meist et tea, mis sünnib. Me oleme kõik mures, et raha kukkumine jätkub,» ütles pensionär Financial Timesi korrespondendile.

Pankurite sõnutsi on lihtsate Vene inimeste reaktsioon rubla veelgi suurema surve alla seadnud, tekitades nõiaringi ning õõnestades usaldust valuuta vastu veelgi.

Sberbankist üle tee on Atriumi kaubamaja, kus ostjad senisest elavama huviga Gucci ja Topshopi väljapanekut uurisid. Keskealine tohter Galja näitas äsjaostetud kuldsõrmust. «Ma arvan, et rubla kukub edasi kuni aasta lõpuni välja,» ütles Galja. «On aeg osta mööblit!»

Ja tõesti: juba kell kaks öösel vastu esmaspäeva tuli ostjatelt teateid tohututest sabadest IKEA uste taga. Rootsi mööblifirma teatel tõstavad nad homsest (neljapäevast) alates hindu.

Moskvalased ei olnud päris üksmeelsed, keda rubla kukkumises süüdistada. Oli isegi märke sellest, et illusioonid võimude suhtes on hakanud murenema. «Kas sanktsioonid on süüdi, et pangad spekuleerivad? Minu meelest mitte. See on katse tähelepanu kõrvale juhtida. Nad ütlevad, vaadake sinna, Ukrainasse. Ja sel ajal kui me vaatame sinna Ukrainasse, pistavad nad [valitsus] käe meile taskusse,» ütles Moskva konsultant Konstantin Sulikov, kelle dollarites võetud kodulaen on rublades poole kallimaks kujunenud.

«Puhkusele ma minna ei saa ja ma pean Uue Aasta kingitustega koonerdama. Ja toidupoes läheb inflatsiooni pärast 15 protsenti rohkem raha,» kurtis Sulikov.

Pensionär Galina Sberbanki dollarisabas nägi rublakukutajaid mujal: «No aga kelle süü see on, et naftahinnad langevad? USA süü. USA on vaenlane.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles