Riigikontroll: riigi innovatsioonitoetustel on vähe mõju

Aivar Õepa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EASi koduleht. Riigikontrolli auditi põhjal on EASi kaudu jagatavate innovatsioonitoetuste mõju majandusele vähene.
EASi koduleht. Riigikontrolli auditi põhjal on EASi kaudu jagatavate innovatsioonitoetuste mõju majandusele vähene. Foto: eas.ee

Aastatel 2007–2013 välja makstud 166 miljonit eurot toetusi ettevõtete uuenduslikkuse ja kasvuvõime edendamiseks on vähese ja juhusliku majandusliku mõjuga, tuvastas riigikontrolli audit.

Innovatsiooni toetamisele suunatud kuuest peamisest meetmest vaid pooltel oli auditi kohaselt toetatud ettevõtete ekspordi või lisandväärtuse kasvu tulemus parem mittetoetatud ettevõtete näitajatest.

«Innovatsioon ei ole pelgalt uue väljamõtlemine või teadus- ja arenduskulude tegemine, vaid eelkõige uuenduslikkuse abil majandusliku kasu saavutamine,» teatas riigikontroll. «Edukas innovatsioon peaks andma ettevõtjale konkurentsieelise ning suurendama müügitulu, ekspordivõimekust või toodete ja teenuste lisandväärtust. See omakorda annab võimaluse teenida rohkem kasumit ja investeerida seda ettevõtte laiendamisse, muu hulgas kõrgepalgaliste töökohtade loomisesse.»

Riigikontrolli hinnangul pärsib innovatsioonitoetuste mõju suurenemist riikliku innovatsioonipoliitika killustatus ja sellega kaasnev vastutuse hajumine. Ühel ajal püütakse saavutada tulemusi nii majandusvaldkonnas kui ka näiteks teaduses. Riikliku innovatsioonipoliitika juhtimisel ei ole praegu puudus nõustamisest, vaid fokuseeritusest, detailsetest teadmistest ning otsustuspädevusest.

Audit näitas, et kuigi innovatsiooni toetamist ja arendamist on peetud riiklikult tähtsaks, ei ole riigi arengudokumentides seni suudetud selgelt määratleda, millist terviklikku mõju soovib riik innovatsiooni toetamisega saavutada. Seepärast on praegu äärmiselt keeruline anda usaldusväärset hinnangut valitsuse tegevusele Eesti innovatsioonisüsteemi kui terviku arendamisel.

Teadus- ja innovatsioonipoliitika eesmärkide hindamisel on valdavalt kasutusel sisend- ja väljundeesmärgid. Avalikkusele demonstreeritakse sageli näiteks teadus- ja arendustegevuse kulude kasvu, väljajagatud toetuste hulka ja eredaid edulugusid, mis loovad kuvandi, et riik on saavutanud toetustelt oodatud tulemusi. Paraku ei anna sisendi- ja väljundipõhine hindamine tervikpilti innovatsioonitoetuste mõjust majandusarengule.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul on muret tekitav olukord, kus riik on heade kavatsustega paigutanud raha innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevusse, kuid see raha ei ole auditi tulemuste järgi suutnud tuua kaasa toetatud ettevõtete silmapaistvalt paremaid majandustulemusi ning vajalikku kiirendust riigi majanduseesmärkide saavutamisel.

Riigikontrolli teatel on muret tekitav innovatsioonitoetuste vähene mõju olukorras, kus viimati avaldatud Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime edetabelis on Eesti liigitatud alates käeolevast aastast riikide hulka, mille edasise arengu mootor peaks olema eelkõige just innovatsioon.

«Innovatsioonitoetused peaks eriliselt võimendama toetatud ettevõtete majandustulemusi, kuna üldjuhul eelistatakse sellist tüüpi toetuste andmisel end juba tõestanud ettevõtteid või siis selliseid, millel on võrreldes konkurentidega taotlemise hetkel eelis tehnoloogilise arengus või intellektuaalse potentsiaalis,» teatas riigikontroll.

Auditi käigus tehtud majandusnäitajate analüüs tõi esile, et 1–2 aastat pärast toetuste lõppu ei erine toetatud ettevõtete tulemused statistiliselt, s.t nii õnnestumiste kui ka ebaõnnestumiste poolest toetusi mittesaanud ettevõtetest. Auditi käigus korraldati ulatuslik ettevõtete küsitlus (küsitleti 3519 ettevõtet, vastamismäär oli ligi 50 protsenti), mis näitas, et ettevõtjad nii üle- kui ka alahindavad tegelike majandustulemustega võrreldes toetuste tegelikku mõju.

Riigikontroll hinnangul võib ettevõtjate positiivseid hinnanguid siiski pidada märgiks sellest, et toetuste tegelik mõju majandusnäitajatele ei ole veel ilmnenud. «Tulevikku vaadates peab riik väga selgelt hindama, millised makromajanduslikud muudatused on realistlikud uute kavandatavate toetuste abil.»

Innovatsiooni toetamise mõjususe suurendamiseks soovitas riigikontroll

1) suurendada innovatsioonipoliitika olulisust ning kaasata ka riigikogu innovatsioonipoliitika kujundamisse ja selle elluviimise järelevalvesse;

2) leppida kokku, millist realistlikku mõju innovatsioonitoetustelt oodatakse, seda nii üksikute meetmetena kui ka koostoimes Eesti innovatsioonisüsteemis;

3) määrata kindlaks, kes vastutab innovatsioonipoliitika lõppeesmärkide saavutamise ning poliitika elluviimise tõhusa koordineerimise eest;

4) tagada, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) oleks valmis kliendikeskseks toetuste kujundamiseks ja pakkumiseks;

5) jälgida, et riigi osalus riskikapitali pakkumises mõjutaks positiivselt seatud majandus-, sh innovatsioonipoliitiliste eesmärkide saavutamist.

«Toetuste jagamisel ja eriti innovatsioonitoetuste jagamisel ei ole küsimus selles, kes suudab rohkem ja kiiremini toetusi laiali jagada,» ütles Tarmo Olgo. «Väheneva rahahulga juures saadab edu seda, kes oskab toetust targemalt jagada. Innovatsioonitoetuste jagamise senine õppetund näitab, et toetuste mõju suurendamine nõuab täiendavat pingutust, tarkust ja süsteemsust nii ettevõtjatelt kui ka riigilt.»

Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister lubas arvestada riigikontrolli soovitustega, mis puudutasid innovaatilisi riigihankeid ja vajadust tõhusamalt korraldada valdkonna juhtimist, kuid jäi eriarvamusele toetuste mõjususe käsitluse suhtes.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil (MKM) ja EASil valmis 2014. aastal koostöös ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste vahehinnang, kus saadi sai riigikontrollist erinevat metoodikat kasutades mõnevõrra teistsugused tulemused ning mõju ilmnes rohkemates aspektides.

Kui riigikontroll kasutas oma töös Eesti riikliku statistika andmeid, siis MKMi ning EASi vahehindamises perioodil 2007–2013 kasutati andmeallikana ettevõtete majandusaasta aruandeid. See andis analüüsiks suurema andmehulga ja koostajate hinnangul ka parema andmekvaliteedi. Lisaks kasutas EAS edasiarendatud statistilist meetodit tulemuste leidmisel. MKMi ja EASi endi vahehindamine näitas, et osal meetmetel on toetuste mõju positiivne näiteks müügikäibele, kasumile ja töötajate arvule, kuid toetused ei aita kaasa lisandväärtuse ja ekspordi kasvule.

Teiste auditeeritute arvamused lahknesid. Rahandusminister, riigisekretär ning haridus- ja teadusminister väljendasid oma kahtlusi auditi tulemuste suhtes. Samas leidis Arengufond, et audit annab innovatsiooni toetamise olukorrast tõepärase ülevaate.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles