Vaidlus Tallinna Veega võib riigile ainuüksi õiguskuludes maksta miljoneid
5. detsember 2014, 09:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Vabariigi ja AS-i Tallinna Vee vaidluse, millega veefirma nõuab riigilt õigust hindu tõsta, rahvusvaheline arbitraažimenetlus võib riigile ainuüksi õiguskuludes maksma minna miljoneid eurosid.
«Arbitraaži kogumaksumus ei ole väga täpselt ette prognoositav, kuna oleneb vaidluse poolte vahel alles kokkulepitavast ja ka menetluse käigus selguvatest asjaoludest, näiteks tunnistajate ja ekspertiiside arv, teise poole poolt esitatavad täpsustatud nõuded ja tõendid ja nii edasi. Õigusabi maksumus sõltub väga palju ka sellest, millises etapis vaidlus lõpeb. Odav see ei ole, maksumus võib ulatuda sadadest tuhandetest eurodest miljonite eurodeni,» ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Gea Otsa BNS-ile.
Kui Eesti Vabariik peaks arbitraažikohtus kaotama, siis on Otsa sõnul võimalik pöörata nõue Tallinna linnavalitsuse vastu. «Kuna leping on sõlmitud linna poolt, siis loomulikult on võimalus, et riik saab kahjunõude pöörata Tallinna linnavalitsuse poole. Kehtiva õiguse raames esialgsete analüüside põhjal ei näe me praegu vajadust kompromissivõimalust otsida.»
Valitsuskabinet arutas neljapäeval vaidlust Eesti Vabariigi ning United Utilities BV ja AS Tallinna Vesi vahel. Vaidlus jõudnud arbitraažimenetlusse Rahvusvahelises Investeeringualaste Vaidluste Lahendamise Keskuses. Järgmise sammuna hangib MKM rahvusvahelist õigusabi- ja esindusteenuse Eesti esindamiseks arbitraažikohtus.
AS Tallinna Vesi ja Tallinna linn sõlmisid 12. jaanuaril 2001 teenuselepingu, milles määrati kindlaks veeteenuse osutamise tingimused, muuhulgas pandi 15 aastaks paika Tallinna Vee hinnarežiim. 2007. aastal pikendati lepingut aastani 2020. Lepingu järgi on Tallinna Veel õigus tõsta hinda igal aastal tarbijahinnaindeksi võrra.
Alates 1. novembrist 2010 jõustus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, mis pani hinna kooskõlastamise kohustuse konkurentsiametile. Selle seaduse põhjal peab veeteenuse hind põhinema põhjendatud kuludel ja tulukusel, mitte tarbijahinnaindeksil. Konkurentsiamet järjekordset hinnatõusu ei kooskõlastanud ja tegi 2011 Tallinna Veele ettekirjutuse viia kehtiv hind seadusega kooskõlla. Tallinna Vesi ettekirjutust ei täitnud ja pöördus kohtusse, aastast 2011 ongi Tallinna Vee ja Konkurentsiameti vahel pooleli kohtuvaidlus.
Mais teatas Tallinna Vesi, et ettevõte esitab riigi vastu nõude arbitraažimenetlusse, summas üle 90 miljoni euro kogu 2020. aastal lõppeva lepinguperioodi jooksul tekitatava kahju hüvitamiseks. See summa sisaldab üle 50 miljoni euro kahjusid, mis on tekitatud, kui keelduti kinnitamast tariifitõuse aastatel 2011-2013, ja selle jätkuva mõju eest aastatel 2014-2020.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on tänu sellele, et hinnatõus ei ole jätkunud tarbijad võitnud 18,9 miljonit eurot. Kui hind jääks külmutatuks lepingu lõpuni ehk 2020 lõpuni, kujuneks ministeeriumi arvutustel tarbijate võiduks kokku 82,1 miljonit eurot.
AS Tallinna Vesi puhaskasum aastal 2013 oli 19,9 miljonit eurot. 2012. aastal oli see 22,6 miljonit eurot. Dividendidena maksti 2013. aasta lõpuks kogunenud jaotamata kasumist aktsionäridele 18 miljonit eurot. Kontserni 2014. aasta üheksa kuu puhaskasum oli 11,7 miljonit eurot, mis on 2,1 miljoni euro võrra vähem kui 13,7 miljoni euro suurune puhaskasum 2013. aasta samal perioodil.
Äriühingu varade tootlikkus ületab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul oluliselt teiste loomulike monopolide oma. Kui Eleringi, Elektrilevi, Imatra Elekter ja VKG Elektrivõrkude keskmine varade tootlikkus oli aastatel 2005 kuni 2013 4,7–6,6 protsenti, siis veefirma vastav näitaja oli 17,2 protsenti.
AS Tallinna Vesi on Eesti äriregistrisse kantud äriühing, millest 35,3 protsenti kuulub United Utilities BV-le, 34,7 protsenti Tallinna linnale ja ülejäänud 30 protsenti väikeaktsionäridele. Alates 2005. aastast on veefirma noteeritud Tallinna börsil.