Eesti kehtestab uue kasvuhoonegaaside heitmekaubandussüsteemi
3. detsember 2014, 18:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus plaanib neljapäeval heaks kiita uue kasvuhoonegaaside heitmekaubandussüsteemi rakendamise, mis piiravad heitekoguseid transpordi, põllumajanduse ja jäätmemajanduse sektorites; kuni 20 megavatise võimsusega katlamajade, koostootmisjaamade ja kodumajapidamiste katelde käitamises, ja lahustite ja teiste toodete kasutamises.
Eelnõuga lisatakse välisõhu kaitse seadusesse regulatsioon uue kasvuhoonegaaside heitmekaubandusskeemi rakendamiseks Eestis. Samuti täpsustatakse lennunduses tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikute eraldamisega seonduvat. Kolmandaks muudetakse seadust seoses fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete registreerimisega. Muudatuste tegemine on seotud põhiliselt Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise ja rakendamisega, vahendab BNS.
Eestile on eraldatud 2013. aastaks ligikaudu 6,3 miljonit ühikut, ehk õigust paisata atmosfääri kokku 6,3 miljonit tonni kasvuhoonegaase, mis suureneb aastani 2020 ligikaudu 6,47 miljoni ühikuni aastas. Riik peab tagama, et reaalsed heitkogused ei ületaks aastast piirkogust.
Esialgsete prognooside kohaselt tekib Eestil tõenäoliselt perioodi jooksul ühikute ülejääk. Eelnõus nähakse ette juba toimivale, Kyoto Protokolli kohasele heitmekaubandusele sarnased normid, mis võimaldavad ühikuid ülejäägi korral mõnele teisele Euroopa Liidu liikmesriigile võõrandada ja vajadusel ka osta. Sellise heitmekaubanduse skeemi rakendamine võimaldab liikmesriikidel paindlikumalt ja kulutõhusamalt oma kasvuhoonegaaside heite piiramise eesmärgid saavutada.