USA ja Hiina energiapoliitika liigub edasi, Eesti sammub koha peal

Ojaküla tuulepark, foto on illustratiivne. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Eestis tuleks realiseerida kohalikku potentsiaali taastuvate allikate näol ning näha võimalusi energeetika kõige kiiremini arenevas taastuvenergia sektoris nii nagu seda teevad suuremad riigid. Praeguses energiamajanduse arengukava eelnõus pole näha ambitsioone – eriti elektrimajanduses, kirjutab Eesti Taastuvenergia Koja projektijuht Raul Potisepp.

Novembri keskel toimus maailma kliima- ja energiapoliitikas oluline murrang, mille keskkonnaorganisatsioon Greenpeace nimetas selle sajandi kõige olulisemaks kliimamuutuste vastu võitlemise sündmuseks: maailma suurimad CO2 emiteerijad – Hiina ja USA - leppisid kokku heitmete vähendamises ja selles, et edaspidi investeeritakse CO2 vabadesse tehnoloogiatesse.

Hiina lubas esmakordselt peatada CO2 emissioonide kasvu ja 2030. aastaks hakata seda ka vähendama. Lisaks sellele lubas Hiina 20% energiast toota tehnoloogiatega, mis ei tooda süsihappegaasi.

USA omakorda lubas 2025. aastaks vähendada CO2 heitmeid 25-28% võrra, võrreldes 2005. aasta tasemega, mis tähendab, et USA peab senise 1,2% asemel hakkama heitmeid vähendama 2,5-2,8% aastas.

Kahe suurriigi kokkulepe ei mõjuta vaid nende riikide poliitikat, sest nende senised tegevussuunad on mõjutanud ka teisi riike, kes seni on enda eesmärke seadnud vastavalt USA ja Hiina eeskujule. Suuruselt kolmas CO2 emiteerija, India, on pärast Hiina-USA kokkulepet sattunud surve alla muuta ka enda energiapoliitikat vähem saastavamaks. Ka Euroopa Liit võib lähtuvalt 23.-24.oktoobril toimunud EL ülemkogu otsusest 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika seisukohad üle vaadata, sest seni on kliimapoliitika kujundamisel mõnevõrra lähtutud ka sellest, kuidas käituvad teised suurimad emiteerijad – see omakorda mõjutab ka Eestit.

Kes kaotab, kes võidab?

Kõige enam kaotab uute kokkulepete tõttu fossiilsete kütuste sektor. Nii USA kui Hiina meediates on kokkulepet nimetatud sõjaks kivisöeenergeetikale. Kui Hiina on lubanud 2030. aastaks toota 20% energiast madala süsihappegaasiga tehnoloogiate abil, siis see tähendab ennekõike väga suuri investeeringuid taastuvenergiasse ja ka tuumaenergiasse. Hiina president Xi on lubanud, et 2030. aastaks installeeritakse 1000 GW uusi tootmisvõimsuseid, mis on CO2 neutraalsed – see on rohkem kui kõik Hiinas eksisteerivad kivisöejaamad või peaaegu kõik USA elektritootmisvõimsused kokku.

Kõige enam võita on sektoritel, kes panustavad süsihappegaasi vabadesse tehnoloogiatesse. Taastuvenergia sektorile on tegemist väga positiivse uudisega, sest ainuüksi Hiina 2030. aasta eesmärgi täitmiseks on vaja meeletuid investeeringuid, mis toob kaasa innovatsiooni, uued lahendused ning tehnoloogia hindade languse. Eeldades, et Hiina eeskujul seavad ka teised riigid sarnaseid eesmärke, kasvab nõudlus puhaste tehnoloogiate järele veelgi.

Mida peaks Eesti edasine energiapoliitika arvestama?

Eesti seab praegu pikaajalisi energiapoliitilisi eesmärke Eesti Energiamajanduse Arengukava (ENMAK) koostamise raames aastani 2030 (visiooniga kuni 2050).

Eestis tuleks realiseerida kohalikku potentsiaali taastuvate allikate näol ning näha võimalusi energeetika kõige kiiremini arenevas taastuvenergia sektoris nii nagu seda teevad suuremad riigid.

Praeguses ENMAKi eelnõus pole näha ambitsioone – eriti elektrimajanduses.

Aastatel 2018-2023 sulgetakse 50% täna töötavatest elektritootmisvõimsustest. Need on vanad ja väga suure keskkonnamõjuga põlevkiviplokid, mis on oma aja ära elanud. ENMAKi eelnõu kohaselt peaksid sisuliselt kõik uued elektritootmisvõimsused tekkima turupõhiselt ning need rajatama ikkagi Ida-piiri äärde põlevkiviõlitehaste kõrvale, mis ei tõsta kuidagi Eesti energiajulgeolekut. Samuti on oht, et madala nafta maailmaturuhinna,tehnoloogiariski, CO2 hinnariski, administratiivsete riskide ning suurriikide Hiina ja USA kokkuleppe valguses ei pruugi planeeritud õlitehased valmida. See tähendab, et pikas perspektiivis väheneb Eesti energiajulgeolek.

Eesti Taastuvenergia Koda on teinud ettepanekud, mille kohaselt tuleks ENMAKis arvesse võtta muutunud energiapoliitilist olukorda. Energiajulgeolekust lähtuvalt peaks ENMAKis aluseks võtma tasakaalustatud ning vähem riskantsema arengukava, mis panustaks taastuvenergiale, mille poole ka ülejäänud maailm liigub ning mille konkurentsivõime tehnoloogiate odavnedes pidevalt kasvab.

Koja ettepanekute kohaselt peaks 2030. aastal taastuvenergia osakaal elektrimajanduses olema vähemalt 50% ning soojusmajanduses tuleks imporditud maagaas ja õlikütused asendada kohalike kütustega, mis on nii majanduslikult kui ka tehniliselt otstarbekamad. Eesti peaks ka pikas perspektiivis suutma elektrit eksportida.

Eestis tuleks arvestada, et karmistuvas kliima- ja energiapoliitikas muutuvad fossiilsed kütused järjest vähem konkurentsivõimelisteks ning sellest lähtuvalt peaks vastu võtma ka energiamajanduse pikaajalisi otsuseid. Eesti ei tohiks sammuda kohapeal, samal ajal kui teised riigid rakendavad võimalusi ja lahendusi selleks, et energiapoliitikat edukalt edasi viia ja riikide heaolu parandada. USA ja Hiina kokkulepe annab põhjust arvata, et järgmisel aastal Pariisis kliimamuutuste tippkohtumisel jõutakse ambitsioonikate kokkuleppeteni, mis vähendavad veelgi fossiilsete kütuste konkurentsivõimet ning tõstavad oluliselt taastuvenergia oma.