Andres Trinki juhtimispõhimõtted: juht ei tea kõiki vastuseid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Trink
Andres Trink Foto: Mihkel Maripuu

AS Merko Ehitus kontserni juhatuse esimees Andres Trink märkis juhtimispõhimõtteid kirja pannes, et juht ei peaks püüdma olla kõige targem selle asemelt tuleb kuulata inimesi enda ümber. 

1. Juht ei tea kõiki vastuseid.

Tänapäeva ettevõtted tegutsevad suure määramatuse tingimustes, kõike ei ole võimalik ette näha. Kui juht püüab olla kõige targem, siis tõenäoliselt räägib ta varsti vaid iseendaga. Tuleb usaldada enda intuitsiooni ja kuulata inimesi enda ümber, sõltumata nende ametialasest positsioonist. Professionaalne meeskond on väga oluline ning sama oluline on neid inimesi usaldada.

Tuleb võtta aega mõtlemiseks, et saada aru, mis on kõige olulisem. Juht peab mõttes visualiseerima ettevõtte tulevikupilti ja samas olema ka pidevalt paranoiline, mõeldes halvimale, mis võiks ettevõtte väljavaateid kahjustada. Ka ei tohiks juht liigselt sekkuda teiste inimeste tegevusse, vaid tema peamiseks ülesandeks on saada aru, kas ja millised takistused segavad neil teha oma tööd paremini.

2. Tähtis pole punkt, kus asume, vaid suund, kuhu poole liigume.

Eesmärkide seadmine on väga oluline, ent eesmärgid ei saa kunagi olla piisavalt täpsed. Halvim on see, kui jäädakse kinni eelarvenumbrite lõksu, ehk keskendutakse vaid sellele, mille saavutamine tundub reaalne olemasoleva äri baasilt. Selline lähenemine piirab võimekust areneda ja näha uusi võimalusi.

Kui suund on võetud, siis on oluline järjepidevus ja distsipliin eesmärgi poole liikumisel, isegi kui sammud ei ole väga pikad. Juht peab töötama kahes peamises suunas: ettevõtte tulemuste parandamine ja inimeste arendamine, et oleks tagatud ettevõtte võimekus tulla toime uute võimaluste ja ka riskidega. Mõlemad suunad on võrdselt tähtsad, kuigi enamasti pannakse rohkem fookust lühiajalistele tulemustele.

3. Juht ei tohi karta konflikti, vaid peab mõistma selle olemust.

Niipea kui tunned, et langed mugavustsooni, tuleb sealt end kiiresti välja sundida, sest vastasel korral jääd arengule jalgu. Sama kehtib kogu organisatsiooni kohta. Olulised muutused jäävad reeglina hiljaks, sest muutused sünnivad konfliktide kaudu ja nende vältimine on mugavam kui nende lahendamine.

4. Eesmärkideni jõudmine ilma võimustamiseta ei ole võimalik.

Juht peab aru saama, kelle käes on ettevõttes võim ja kuidas tegelikult otsused sünnivad. Võim ei käi alata kaasas tiitli või ametialase positsiooniga. Juht saab oma ideid ja plaane ellu viia ainult siis, kui tal endal ja tema vaateid jagaval tuumikul on piisavalt tugev võimustatus ja tema kõrval on inimesed, kes on ise valmis võtma mandaati asjade tegemiseks.

5. Juht ei tohi alahinnata enda isikliku eeskuju mõju.

Suurem osa töötajatest juhindub juhi ja teiste otsustajate eeskujust. Juht ei tohi eksida enda poolt deklareeritud põhimõtete või väärtuste vastu või kui see juhtub, siis tuleb seda selgitada või viga tunnistada. Vastasel korral saab usaldus kahjustatud.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles