Töötus väheneb tasapisi, kuid jääb kõrgeks veel mitmeks aastaks

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Statistikaameti andmetel vähenes töötus teises kvartalis esimest korda pärast ligi kaheaastast järjepidevat kasvu ning töötuse määr langes 18,6 protsendini.

Eesti Panga ökonomisti Natalja Viilmani hinnangul on majanduskasv saavutatud põhiliselt olemasolevate töötajate koormuse suurendamisega ning vajadus palgata uusi inimesi on jäänud endiselt tagasihoidlikuks.

«Mitmete teiste riikide ülevaadete põhjal võib järeldada, et tööturu taastumine võib osutuda majanduse kasvu taastumisest mitte ainult aeglasemaks, vaid ka vähem ulatuslikuks,» tõdes ökonomist. «See tähendab, et töötus jääb kriisieelsest tasemest kõrgemaks veel mitmeks aastaks.»

SEB panga analüütik Hardo Pajula ütles, et töötuse määr vähenes loodetust aeglasemalt: «Töötute arvu hoogsa languse taustal ootasime teise kvartali töötuse määra kukkumist 15–16 protsendi piirimaile,» nentis ta.

Pajula lisas, et majanduskasvu taastumisega ei ole paraku kaasnenud tööhõive suurenemine. Teises kvartalis langes hõivatud inimeste arv aastataguse ajaga võrreldes 5,7 protsenti. See on parem kui viimase viie kvartali vastav näitaja, ent võrreldes 2009. aasta sama kvartaliga oli Eestis 34 000 töökohta vähem.

2009. aasta algusest suurenema hakanud pikaajaline töötus jätkab kasvutendentsi. Kauem kui aasta oli teises kvartalis tööd otsinud 45,6 protsenti töötutest ehk 58 200 inimest.

Rohkem kui kaks aastat tööd otsinute arv kasvas 15,1 protsendini ehk 19 300 inimeseni. Jätkuvalt oli meeste tööpuudus märgatavalt kõrgem kui naiste oma, vastavalt 22,6 ja 14,8 protsenti.

Statistikaamet tõdeb, et tööhõive kasvas teises kvartalis suures osas hooaja- ja juhutööde suurenemise tõttu, mis tähendab, et nende lõppedes võib see taas vähenema hakata.

Hotellide ja restoranide liitu juhtiv Nordic Hotel Forumi juhatuse esimees Feliks Mägus ütles, et suvehooajaks võeti selles valdkonnas töötajaid juurde kogu Eestis. Tallinna südalinnas paiknev Nordic Hotel Forum palkas kümmekond lisatöötajat.

Augustist hakkab hotellide täitumus pisitasa vähenema ja ka vajadus lisatööjõu järele langeb. Siiski avaldas Mägus lootust, et nõudlus hotellinduses ja restoraniäris kasvab, sest inimesed on muutunud optimistlikumaks. «Ettevõtjail on valmidus uute töökohtade loomiseks igal juhul olemas,» lausus Mägus.

Toiduliidu juht Sirje Potisepp tõdes, et uued töökohad saavad tekkida ainult siis, kui suurenevad tootmismahud ja lisanduvad tellimused. Siseturu hüppelisele nõudluse kasvule ettevõtjad ei looda, laieneda ja uusi töökohti saab luua ainult sel juhul, kui kasvab välisnõudlus. See on aga vaevaline ja aeganõudev.

Toiduainetööstustes on ka palju hooajalist tööd ja selle tegemiseks kasutatakse igal aastal ajutist tööjõudu, mis mingil määral suurendab hõivatust. Näiteks võtavad ajutiselt töötajaid juurde jäätisevabrikud, konservitehased ja jookide tootjad.

Praegu toiduliidu juht uute töökohtade lubamisel veel kuigi optimistlik ei ole, kuid ta tõstab toiduainetööstust esile töökohtade säilitajana ja seda väheneva tarbimise juures.

«Võin öelda, et uusi töökohti luuakse äärmiselt ettevaatlikult ja terava vajaduse korral, sest kõik juhid teavad, kui kerge ühtpidi on töötajaid tööle võtta ja kui raske koondada,» sõnas Potisepp.

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles