Avalikke traadita interneti alasid jääb vähemaks
13. august 2010, 00:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avalikke traadita interneti ehk WiFi levialasid koondava portaali wifi.ee eestvedaja Veljo Haameri hinnangul on Eesti masuaastatega WiFi arendamise osas toppama jäänud. Levialasid on tema sõnul vähemaks jäänud ligi viiendiku võrra.
Kuigi veel kolm aastat tagasi valiti Tallinn traadita interneti kättesaadavuselt maailma esikümnesse, ei hüppa Eesti IT-tiiger enam sugugi nii kõrgele kui varem. «Kui 2008. aasta lõpul rääkisime veel sellest, et peagi võiks kogu kesklinn olla WiFiga kaetud, on nüüdseks toimunud pigem tagasiminek,» ütles Haamer.
«Vähemaks on jäänud nii tasuta WiFit pakkuvaid kohvikuid kui ka avalikke levialasid. Ma näen seda igapäevaelus ja sellest, mis linna juhtimisel toimub,» rääkis Haamer, kes on tegev Tallinna interneti töörühma juures.
Linnavalitsus WiFi levialade vähendamist ei kinnita. Küll aga möönis volikogu rahandus- ja majandusnõunik Erkki-Alo Kirde, et seoses hoonete remonditöödega pole mõned levialad korralikult töötanud.
Kirde sõnul plaanitakse üle vaadata kõikide levialade kasutamise sagedused. «Ei ole mõtet hoida levialasid, mida kasutab kuu jooksul vaid paar inimest, ent siinkohal räägime vaid kahest-kolmest levialast,» selgitas ta.
Haamri juttu kinnitab aga mitmes omavalitsuses toimunu. Tänavu jaanuarist kadus tasuta linna-WiFi Võru kesklinnast ja tasuta interneti levimist piiras ka Rakvere.
«Meil tekkis liiga palju alalisi internetikasutajaid, kes oma koduühenduse asemel linna-WiFit tarbisid,» ütles Võru abilinnapea Kristjan Võrno. «See omakorda raskendas aga võrgu toimimist.»
Tasuta linna-WiFi kaotamist põhjendas abilinnapea kulutustega, sest Elionilt ostetud netiteenuse pidi kinni maksma linn. «Andsime panuse internetivõrgu arendamisesse kesklinna, ent nüüd pakub seda Elion, ja raha eest,» ütles ta.
Rakvere linna IT-spetsialisti Ilmar Kutseri väitel tuli leviala vähendada interneti kvaliteedi langemise tõttu. «Kesklinnas oli nii palju erinevaid võrke, et need hakkasid üksteist segama,» rääkis ta.
Tasuta WiFi-alad on vähenenud ka Viljandis. «Linna pakutavaid levialasid eriti polegi ja ei tea, kui kauaks praegused alles jäävad,» ütles Viljandi linnavalitsuse IT-spetsialist Alari Talv, kes tõdes, et linnal WiFi pakkumise kohustust ei ole.
Talve sõnul ei ole WiFi-aladesse investeerimine ja iga hinna eest hoidmine otstarbekas, sest tänu netipulkadele ja mobiilisideoperaatoritele pole WiFi järele ka enam nii suurt nõudlust.
Haamer leiab aga, et tähtis roll WiFi-alade levikul peaks olema kohvikupidajatel. «Viimasel ajal on üha enam WiFi-kohvikuid suletud või internet tasuliseks läinud,» nentis ta. «Põhjuseks on nii kulude kokkuhoid kui ka puudujäägid WiFi turvalisuses.»
Kohvikute puhul peaks toimima konkurents. «Kui kõigil on WiFi, ei saa ka üksik pidaja ilma hakkama,» kinnitas Haamer. «Nii on see Tartus, kus kogu kesklinna kohvikutes on traadita internet.»
Kohvikupidajate seas levivad aga erinevad arvamused. Mitmed Tallinna Raekoja platsi ettevõtjad ei pea WiFit vajalikuks, sest inimesed tulevad restorani sööma, mitte arvutit kasutama.
Seevastu restorani Basiilika juhataja Urmo Jürimäe pidas WiFit oluliseks osaks lõunast ning ütles, et tegu on hea reklaamivõimalusega. «Meil on aga süsteem, kus WiFi kasutaja suunatakse otse meie koduleheküljele ja sealt edasi meie Facebooki leheküljele,» selgitas ta.
Jürimäe tõdes aga, et WiFi võiks olla otseselt seotud ostudega restoranist või kohvikust, vältimaks WiFi kasutamist mitteklientide poolt. «Usun, et peagi selleni ka jõuame,» oli ta lootusrikas.
Temaga nõustus ka Haamer. «Juba praegu on kõik internetis, traditsioonilised kliendikaardid kaovad ära ja kuuled kohviku pakkumistest juba oma telefonis vastavalt sellele, kus parasjagu viibid,» rääkis ta.