Tööturg püsis kolmandas kvartalis stabiilsena

Eesti Töötukassa Valgamaa osakond Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Töötuid oli 2014. aasta kolmandas kvartalis 51 000 ja töötuse määr 7,5 protsenti, teatas statistikaamet. Tööhõive pisut kasvas, kuid muutused töötuses ja tööhõives olid väikesed.

Tööjõu-uuringu andmetel oli kolmandas kvartalis hinnanguliselt 51 000 töötut, mis oli teise kvartaliga võrreldes 4000 võrra rohkem. Töötuse määr kasvas samal perioodil 0,5 protsendipunkti võrra. Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes oli töötute arv samas pisut väiksem (2000 võrra, töötuse määr oli aasta tagasi 7,8 protsenti).

Kvartaliga kasvas tööpuudus ennekõike lühiajaliste (alla aasta tööd otsinud) töötute lisandumise tõttu, keda oli kolmandas kvartalis 29 000 (kasv võrreldes II kvartaliga 6000 võrra). Pikaajaliste (aasta või kauem tööd otsinud) töötute arv on juba viimased viis kvartalit püsinud stabiilsena, kolmandas kvartalis oli neid 22 000 ning pikaajalise töötuse määr oli 3,3 protsenti.

Noorte, 15–24-aastaste töötuse määr oli kolmandas kvartalis 13,4 protsenti ning see kahanes nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes. Töötuid noori oli hinnanguliselt 8000. 15–24-aastaste töötuse määra arvestatakse osatähtsusena vaid tööalaselt aktiivsetest noortest, kes on juba tööelu alustanud, st on hõivatud või töötud. Enamik noori selles eas siiski alles õpib ning nad ei ole veel tööalaselt aktiivsed. Seetõttu oli töötute osatähtsus kolmandas kvartalis kõikide noorte seas vaid 5,3 protsenti.

Tööga hõivatuid oli tänavu kolmandas kvartalis hinnanguliselt 634 000, mis oli eelnenud kvartaliga võrreldes 4000 võrra enam ning eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7000 võrra enam. Kolmanda kvartali tööhõivet mõjutavad suveperioodi hooajatöötajad, nt ehitussektoris. 15–74-aastaste tööhõive määr oli III kvartalis 63,9 protsenti. II kvartaliga võrreldes oli tööhõive määr 0,4 protsendipunkti kõrgem ning 2013. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 1,2 protsendipunkti kõrgem (siis oli hõivemäär vastavalt 63,5 protsenti ja 62,7 protsenti).

Kasvamas on vanemaealiste tööhõive. Võrreldes mullu sama perioodiga oli tänavu kolmandas kvartalis 50–74-aastaseid töötajaid 11 000 võrra enam. Kui vanemaealiste hõive kasvu mõjutab muuhulgas pensioniea järkjärguline tõus, siis noorte töötajate arv pigem kahaneb seoses 90ndatel sündinud väikesearvulise põlvkonna tööturule sisenemisega.

Elanikkonna tööjõus osalemine on kasvutrendis – kolmandas kvartalis oli tööjõus osalemise määr, mis näitab, kui suur osa 15–74-aastastest on tööturul aktiivsed (tööga hõivatud või töötud), 69,1 protsenti. Aasta tagasi samal ajal oli see 68 protsenti. Kümme aastat tagasi 2004. aastal oli see näitaja märgatavalt madalam (63 protsenti).

Tööturul mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli 2014. aasta III kvartalis 15–74-aastaste hulgas 31 protsenti (306 000 inimest), võrreldes 2013. aasta sama perioodiga kahanes nende arv 14 000 võrra. Ennekõike jäi tööealiste hulgas vähemaks õppijaid ja pensionäre. Mõnevõrra vähenes ka tööotsingutes heitunud isikute arv (kes sooviksid küll töötada, kuid on kaotanud lootuse tööd leida), III kvartalis oli neid 4000.