Skype: juht on abiline, mitte kamandaja

, Skype’i Eesti üksuse teenuste halduse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Skype
Skype Foto: Toomas Huik

Edukates meeskondades vastutavad kõik ühiselt, juht on aga pigem abistavas ja toetavas rollis, kirjutab Skype’i Eesti üksuse teenuste halduse juht Margus Kaur.

Tehnoloogia ja tarkvara arenevad hullumeelse kiirusega. Inimesed ootavad kasutatavatelt teenustelt, oma nutitelefoni äppidelt või arvutiprogrammidelt kõigile kasutajate vajadustele kohest reageerimist või isegi vajaduste äraarvamist.

Aeglased trambitakse jalge alla või hääbuvad nad ise. Kuidas saaksid tarkvaraarendajate tiimid kasutajate vajadustele kõige kiiremini ja paindlikumalt reageerida? Vastus – tuleb vastutus edu eest meeskonna kätesse anda.

Vastutuse ümberjagamine

Oleme harjunud, et juhid vastutavad. Esmapilgul tundub selline vastutuse laialijagamine seetõttu ohtlik mõte. Kõik meist on ju kuulnud ütlust «kui kõik vastutavad, siis ei vastuta mitte keegi». Kas ühest vastutajast loobumine ei tähenda suurt segadust?

Vastutus loomulikult ei kao, küll aga jagatakse seda tavapärasest erineval moel. Tarkvaraarenduse metoodikas nimega scrum, mida kasutab ka Skype, on kolm olulist rolli – tooteomanik, scrummaster ja meeskond – ning väga eriline roll on meeskondlikul vastutusel.

Tooteomaniku väljakutse – mitte sekkuda meeskonna töösse

Tooteomaniku roll on vahendada meeskonnale ärieesmärke – nt millist omadust kliendid tarkvaras näha tahavad või milline viga tarkvaras on täna kõige kriitilisem. Selle jaoks paneb ta tähtsuse järjekorras ritta ülesanded, mille hulgast meeskond ise järgnevaks lühikeseks (tüüpiliselt kahenädalaseks) arendusperioodiks (nn sprint) olulisemad töösse võtab. Tiim ise hindab hääletamise teel ka ülesande keerukust ning selle teostamiseks vajalikku aega.

Oluline – tooteomanikul on kategooriline keeld sekkuda meeskonna töö detailidesse või muuta kokkulepitud töö ulatust, kuni üks kokkulepitud etapp on lõpetatud! Vastasel juhul võtaks ta meeskonnalt ära võimaluse enda töö eest ise vastutada. Siin mängib tähtsat rolli oodatava tulemuse täpne kirjeldus (definition of done), mis peab andma võimalikult täpse ettekujutuse tooteomaniku soovist.

Meeskond valib ise endale ülesanded

Scrumi meeskond koosneb tüüpiliselt erinevatest spetsialistidest, kes oma erinevate oskustega moodustavad tervikliku tiimi, kes suudab ülesande algusest lõpuni iseseisvalt ellu viia. Seepärast on meeskonnal ka õigus otsustada, millise kogumi ülesandeid ta endale järgmiseks perioodiks teha võtab – inimesed teavad ise, mis on realistlik ja saavutatav.

Loomulikult lähtutakse ka tooteomaniku prioriteetidest, aga lõpptulemus on siiski kokkuleppe küsimus, mitte tooteomaniku diktaat.

Juhi ülesanne pole käskida-keelata, vaid probleeme lahendada

Scrum-meetodil töötavas meeskonnas ei kao küll ära vajadus traditsioonilise administratiivjuhi rolli järele. Keegi peab jätkuvalt tegelema inimeste palkamise, nende arenguplaanide ja tagasiside andmisega. Ent tüüpilise «käsen-keelan» juhi asemel on olemas roll nimega scrummaster.

Scrummasteri rollis oleva inimese peamine ülesanne on kõrvaldada oma meeskonna teelt kõik takistused, mis eesmärkide saavutamist ohustada võiksid. See võib tähendada lihtsate olmeprobleemide lahendamist (arvutirike või katkine kontoritool), aga ka keerulisemate muredega tegelemist (kas meeskond lähtub parimatest arenduspraktikatest või suhtleb omavahel piisavalt).

Meeskonnad on tihedalt seotud ja vastutusvõimelised

Kuna scrumi eesmärk on aidata ärieesmärke täita kiiresti ja paindlikult, on selles eriline koht meeskonnaliikmete omavahel tihedalt kokku sidumisel – inimesed paiknevad füüsiliselt ühes ruumis, peavad igapäevaselt lühikesi «püstijalakoosolekuid» (stand-up) operatiivselt takistuse leidmiseks ja kõrvaldamiseks, ning jagavad meeskondlikult vastutust tulemuste üle.

Selline mõtteviis on populaarseks saanud mitte vaid tarkvaraarenduses, vaid ka teistes valdkondades, kus tegutsetakse kiirelt muutuvas keskkonnas või kus meeskonnatööl on kriitiline roll.

Mida on sellest õppida?

– Häguses keskkonnas, kus ärivajadused muutuvad kiiresti, jaota vajalik töö lühikestesse etappidesse

– Anna meeskonnale vastutus ja lase neil ise otsustada, kui suure töömahu nad järgmises etapis ette võtavad – nemad on spetsialistid

–Mikrojuhtimine on kurjast- kontrolli vaid tulemuste vastavust kokkulepitule

– Paiguta meeskonnad tihedalt kokku ja hoolitse selle eest, et ülesande täitmiseks vajalikud teadmised oleks ühes kohas

– Pikkade koosolekute asemel pea lühikesi igapäevaseid «püstijalakoosolekuid», et juba eos teelt takistused kõrvaldada

– Juhi ülesanne on kõrvaldada meeskonna teelt takistusi

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles