Nordea: majanduskasvu veab edaspidi eratarbimine
11. november 2014, 15:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul on Eestil hea šanss jääda euroala kiireima kasvuga riikide sekka ka järgmisel aastal, vaatamata sellele, et edaspidi jääb majanduskasvu põhiliselt vedama vaid eratarbimine.
«Välisturgude laiapõhjaline taastumine ei toimu enne järgmise aasta lõppu, seda peegeldab ebaühtlane ja aeglane euroala kasv. Eesti ekspordi kasvu elavnemist järgmise aasta jooksul sillutavad tugevama kasvuga Skandinaavia riigid, Saksamaa ja Suurbritannia. Eesti kiirem kasv saab tulla suuremast fookusest eksporditurgudele ja globaalse kindlustunde taastumisest,» ütles Palm BNSile.
Nõrk väliskonjunktuur sunnib Palmi sõnul jätkuvalt välisettevõtteid kulusid kokku hoidma ning selleks tuuakse ka tootmist madalama kulutasemega riikidesse. Eestil on seega järgmistel aastatel sellest protsessist jätkuvalt valdavalt võita.
«Kokkuvõttes on Eestil hea väljavaade jääda ka järgmisel aastal koos teiste Balti riikidega euroala kiireima kasvuga riikide sekka. Riskid on küll suured, kuid hallatavad,» märkis Palm.
Kolmandas kvartalis oli majanduskasv Palmi sõnul oodatust tugevam, seda mõjutas muude tegurite kõrval septembrikuu tugev tööstustoodangu ekspordimaht. Kaubaeksport Rootsi ja ka Saksamaale kasvas kolmandas kvartalis vastavalt 16 ja 9 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Ekspordi kasvule viis eelkõige Rootsi ekspordi panus, mis on suurel määral seotud elektroonika haruga.
«Arvestades geopoliitilisi riske ja kindlustunde langust eksporditurgudel on Eesti ekspordi kasv selgelt ületanud ootusi. Eesti majandus on jätkuvalt konkurentsivõimeline ja paindlik, mida näitab töötleva tööstuse ekspordi kasv erinevate harude lõikes, sealhulgas näiteks metallitooted, masinad ja seadmed ning puidutöötlemise haru,» rääkis Palm.
Kui Vene-Ukraina kriisist rohkem mõjutatud piimatoodete ekspordimahud püsisid augustis ja septembris võrreldes aastatagusega ootuspäraselt kahekohalises languses, siis kogu toiduainete tootmise haru ekspordimaht kokku oli jätkuvalt ligikaudu viis protsenti aastatagusest kõrgem.
«Ootuspäraselt jätkus tugeva eratarbimise toel kaubanduse panus. Eratarbimise osas tugev kasv jätkub ka edaspidi,» märkis Palm.
Palmi hinnangul on kahtlemata vara oodata ekspordi laiapõhjalist paranemist. Välisturgude nõrkus kestab ning ka Venemaa suunalised mõjud avalduvad viitajaga.
Arvestades, et euroala majandus jätkab kerge kasvuga on lootus, et ka terendav investeeringute jahtumine saab olema ajutine ja tagasihoidlik.
«Kolmandas kvartalis pidasid vähemasti investeeringud suhteliselt hästi vastu. Ekspordi tagasihoidlikkus ja ettevõtete kindlustunne jahutavad täna investeerimisnõudlust Euroopas ja Eestis. Selles peitub ka peamine majanduskasvu risk Eesti jaoks. Käibe mõõduka kasvu ja tänaste riskide juures samas järsku korrektsiooni ei oota. Ka rekordmadalad intressid ja finantssektor toetab Eestis täna laenukasvu,» rääkis Palm.