Seeder: valitsus varjas 300 miljoni euro suurust eelarveauku

Kadri Hansalu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Helir-Valdor Seedri (IRL) sõnul näitab Euroopa Komisjoni värske hinnang Eestile, et järgmise aasta riigieelarves laiub 300 miljoni euro suurune auk, mida valitsus varjas riigieelarve esimesel lugemisel riigikogus.

«Valitsuse lubatud struktuurse ülejäägi asemel ulatub hoopis eelarve struktuurne puudujääk 0,7 protsendini SKTst. Sellega läheb valitsus vastuollu riigieelarve baasseadusega, mille kohaselt peab eelarve olema struktuurselt tasakaalus või ülejäägis,» teatas Seeder pressiteate vahendusel.

Seedri sõnul varjati seda informatsiooni riigikogu eest riigieelarve esimesel lugemisel, kuna valitsusele pidi Euroopa Komisjoni hinnang olema teada juba mõni nädal enne selle avalikustamist.

«Euroopa Komisjoni hinnangu kohaselt on Eesti riigi järgmise aasta riigieelarveprojekt ebaseaduslik, kuna riigieelarve baasseaduse kohaselt peab olema eelarve struktuurselt tasakaalus. Selleks, et riik tuleval aastal üldse eelarve saaks, tuleb teha eelarves tõsiselt kärpeid või leida täiendavaid tulusid ca 150 miljoni euro ulatuses,» ütles Seeder.

Riigieelarve esitlusel kinnitas valitsus ja rahandusministeerium, et tuleva aasta riigieelarve jääb 0,8 protsendiga struktuursesse ülejääki ja täidab seega euroopa nõudeid. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik ütles, et rahandusministeerium ei nõustu Euroopa Komisjoni hinnanguga, et Eesti SKT on praegu üle oma potentsiaali.

«Selle hinnangu tõttu on valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon komisjoni hinnangul nominaalsest nõrgem. Rahandusministeerium, Eesti Pank, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) hindavad oma prognoosides Eesti SKTd alla oma potentsiaali olevaks. Seda aluseks võttes on Eesti valitsussektori struktuurne positsioon nominaalsest tugevam ning ülejäägis,» selgitas Säälik.

Sääliku sõnul avaldati Euroopa Komisjoni prognoos eelmisel nädalal ja see ei olnud teada ei järgmise aasta riigieelarve eelnõu koostamise ega riigikogu esimese lugemise ajal. «Rahandusministeerium ei varjanud Euroopa Komisjoni numbreid, sest meil neid ei olnud,» ütles ta.

Samal ei varjanud rahandusministeerium Sääliku sõnul ka erimeelsust Euroopa Komisjoniga, millest oli juttu juba enne numbrite välja toomist nii kevadelisel majandusprognoosi tutvustamisel kui ka septembri alguses sügisprognoosi tutvustades.

«Me ei eira seda teemat, seepärast olemegi avalikult erinevatest hinnangutest rääkinud. Ja seetõttu on 2015. aasta riigieelarve eelnõu koostatud suurema ülejäägiga, kui eelarve baasseadus nõuab – nõue on vähemalt struktuurne tasakaal. Aga teades, et Euroopa Komisjon meie positsiooni halvemaks hindab, tegime 2015. riigieelarve eelnõu ülejäägiga 0,8 protsenti SKTst,» rääkis Säälik.

Hinnangu eelarvekavale Euroopa semestri ehk eelarvekavade järelevalve raames on Sääliku sõnul alles tulemas.

«Kui Euroopa Komisjon arvaks, et 2015. aasta Eesti riigieelarve eelnõu eelarvepositsiooni eesmärk oleks märkimisväärselt erinev nõutust, oleks nad Eesti esitatud eelarvekava tagasi saatnud, mida komisjon ei teinud,» ütles Säälik. «Kriitiline saab Euroopa Komisjoni arvamus muidugi olla – siis, kui see avaldatakse – aga mitte seepärast, et meie eelarvepoliitika kehv oleks, vaid seetõttu, et me oma seatud rangemaid eesmärke nende hinnangul ei täida.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles