Eluasemefondi uuenemiseks peaks ehitama 6000 eluruumi aastas

Kadri Hansalu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kortermaja.
Kortermaja. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Eestis ehitatakse praegu 2000 eluruumi aastas, kuid meie eluasemefondi uuenemiseks tuleks neid ehitada vähemalt 6000.

«Arvestades meie eluasemefondi jätkuvat vananemist, peame energiasäästu saavutamisele veelgi rohkem tähelepanu pöörama,» ütles majandus- ja taristuminister Urve Palo energiasäästu seminaril. «Tallinna Tehnikaülikooli teadlased analüüsisid ministeeriumi tellimusel Eesti hoonete energiasäästu potentsiaali. Meie hoonefondi energiakasutuselt oleks ideaaljuhul võimalik säästa väga palju – tervelt 80 protsenti.»

Seetõttu panustab riik järgmise seitsme aasta jooksul energiasäästu senisest enam - 232 miljonit eurot. Sellest üle 100 miljoni euro kulub korterelamute rekonstrueerimiseks, mille eest renoveeritakse hinnanguliselt tuhat hoonet. Umbes nii palju on kortermaju Pärnus. Eelmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil aitas riik korda teha ligi 650 maja.

Samuti toetab riik 78 miljoni euroga soojustorustike ja katlamajade rekonstrueerimist või perspektiivitute kaugküttesüsteemide üleviimist lokaalküttele. Palo sõnul on peagi lisandumas veel omavalitsustele mõeldud toetus lagunevate hoonete lammutamiseks, õliküttel majade toetus küttesüsteemi vahetamiseks säästlikuma vastu ning loodetavasti uue koalitsioonilepinguga ka riiklikult toetatud üürielamute ehitamise programm.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles