Samsungi ja turu-uuringufirma GfK Baltimaades läbi viidud uuringust selgub, et 83 protsenti töötavatest eestlastest on oma töökohaga rahul ning 68 protsenti oleks nõus praeguses ettevõttes veel aastaid töötama.
Uuring: eestlased on lätlastest ja leedukatest rohkem tööga rahul
10. november 2014, 11:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu tulemused näitavad kõrget rahuolu töökohaga kõigis kolmes Balti riigis, kuid Eestis veidi enamate vastanute seas kui Lätis ja Leedus. 83 protsendile eestlastest meeldib nende praegune töökoht, kuid Baltimaade keskmiselt on tulemus 80 protsenti – Leedus on oma töökohaga rahul 80 protsenti ja Lätis 77 protsenti vastanutest.
Ka mitmed teised töörahuolu näitajad on Baltimaades võrdlemisi kõrged. 71 protsenti eestlastest leiab, et nende töö on põnev ning Baltimaades keskmiselt arvab nii 68 protsenti vastanutest. Praeguses ettevõttes oleks nõus tööd veel aastaid jätkama 68 protsenti eestlastest ning Baltimaades keskmiselt 66 protsenti.
Uuringust selgus, et tööandjad Eestis võimaldavad oma töötajatele veidi rohkem vabadust kui Lätis või Leedus. 74 protsenti eestlastest vastas, et nad võivad alati endale sobival ajal puhata ja pausi teha, kuid Baltimaades keskmiselt tunneb nii 69 protsenti vastanutest. Vähem kui pooled Baltimaade elanikest tunnevad, et võivad ise valida, millal alustavad ja lõpetavad oma tööpäeva – Eestis 40 protsenti ja Baltimaades keskmiselt 39 protsenti vastanutest. Umbes pooled töötajatest ehk 53 protsenti vastanutest nii Eestis kui ka Baltimaades tervikuna ütles, et saavad ise oma töökoormust reguleerida.
Tulemused näitavad, et töötajate rahulolu oma tööga mõjutab tööandja poolt võimaldatud vabadus, vajalike töövahendite olemasolu ning ligipääs tööfailidele ja e-mailidele ka distantsilt. «Kahjuks paljud tööandjad Baltimaades ei ole veel mõistnud, milliseid eeliseid toob kaasa töötajatele suurema vabaduse võimaldamine. Vabaduse all mõtlen siinkohal seda, et töötaja saab ise planeerida, mis aegadel ning kui palju ning kust kohast ta töötab, seni kuni vajalikud tööülesanded on tehtud,» ütles BDA Consulting partner ja vanemkonsultant Elmo Puidet.
Samsung LIVING Business’i uuring näitab, et Baltimaade elanike töö- ja eraelu on segunenud – tööülesannetega tegeldakse töövälisel ajal ning isiklikke toiminguid tehakse ka tööajast. 66 protsenti eestlastest, 78 protsenti lätlastest ning 77 protsenti leedulastest töötab iga päev oma vabast ajast. Kuid tööajast isiklikke toiminguid teeb isegi rohkem inimesi – 88 protsenti eestlastest, 86 protsenti lätlastest ja 86 protsenti leedulastest.
«Uuringust ilmnes, et eestlased on töö- ja eraelu balansseerimisel kõige oskuslikumad. Kuigi paljud eestlased töötavad vabal ajal ning tööajal tegelevad ka muude asjadega, tasakaalustavad need üksteist – mõlemate tegevustega tegeldakse täpselt sama palju. Võib-olla on ka siin põhjus, miks on eestlased oma tööga veidi rohkem rahul,» kommenteeris GfK Eesti divisjoni juht Jana Bruns.
20 protsenti eestlastest ning 30 protsenti lätlastest ja leedulastest vastas, et tööandja piirab nende ligipääsu teatud internetilehekülgedele ja programmidele.
Uuringu Samsung LIVING Business eesmärk oli analüüsida eestlaste, lätlaste ja leedulaste töötamisharjumusi ning riske ja eeliseid, mida toob endaga kaasa sama seadme kasutamine tööks ja ka isiklikuks tarbeks. Uuring viidi turu-uuringute firma GfK poolt läbi augustis, kasutades CAWI veebiküsitlusmeetodit. Uuringus osales 1669 inimest kolmest Balti riigist.