Riigikohus ei asu VEB Fondi kohtuasja uuesti arutama

Aivar Õepa
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VEB-fondi dokumendid.
VEB-fondi dokumendid. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Riigikohus leiab tänases otsuses, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses puudub alus juba jõustunud VEB Fondi puudutava otsuse teistmiseks. Samuti ei ole kaebajate poolt avalduses märgitud asjaolud riigikogu otsuse õiguspärasuse hindamisel piisavad või asjassepuutuvad.

Riigikohtu üldkogu tegi selles kohtuasjas otsuse 20. novembril 2012, jättes jõusse riigikogu 15. jaanuari 2012 otsuse «Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamine».

Kaebajad taotlesid asja uut läbivaatamist, märkides Riigikohtule esitatud teistmisavalduses, et Riigikontrolli 12. juuni 2014 aruandes ja Riigikogu erikomisjoni 18. juuni 2014 lõpparuandes ilmnevad uued asjaolud ja tõendid, mis ei olnud kaebajatele varem teada.

Kolleegium toob otsuses välja, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluses ei ole nähtud ette võimalust jõustunud kohtulahendeid teista. Seega ei kuulu Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud otsuse teistmine Riigikohtu pädevusse ja teistmisavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

Samuti oli riigikohtu hinnangul osa teistmisavalduses nimetatud faktilistest asjaoludest teada ka riigikohtu üldkogu 20. novembri 2012 otsuse tegemise ajal, teiste võimalikkust üldkogu oma otsuses möönis. Ülejäänud teistmisavalduses märgitud asjaolud ei ole üldkogu otsuse põhjendusi arvestades Riigikogu 15. veebruari 2012 otsuse õiguspärasuse hindamisel asjassepuutuvad.

Riigikohus rõhutab, et jõustunud kohtuotsust saab tagantjärele muuta vaid üksnes põhjendatud erandlikel asjaoludel. «Kohtuotsuse seadusjõustumise eesmärgiks on välistada sama kohtuasja teistkordne lahendamine, kindlustades seeläbi lisaks õiguskindlusele ka õigusrahu. Tuleb arvestada, et kohtuotsuse seadusjõud tagab õiguskindlust, mis on õigusriigi põhimõtte (PS § 10) oluline osa,» sõnab kolleegium otsuses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles