Euroopa Komisjon ootab Eesti majanduse 1,9-protsendist kasvu
4. november 2014, 12:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni äsja avaldatud sügisprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus tänavu 1,9 protsenti ja tuleval aastal kaks protsenti, teatas rahandusministeerium.
2016. aastal kiireneb sisemajanduse kogutoodangu (SKT) reaalkasv 2,7 protsendile eeldusel, et välisnõudlus taastub.
Oodata on tööpuuduse jätkuvat vähenemist ja valitsussektori võlakoormuse kahanemist alla kümne protsendi SKTst, märkis Euroopa Komisjoni majanduse ja rahanduse peadirektoraat sügisprognoosis.
Eesti majanduskasvu on tänavu vedanud sisetarbimine, samas kui ekspordi kasv on aeglustunud. Eratarbimist toetab palgatulu kiire kasv, pensionide suurenemine ja tarbijahindade tõusu pidurdumine.
Tarbimine jätkab prognoosi järgi järgmisel aastal tugevat kasvu, mida toetab sissetulekute reaalkasv tänu tulumaksumäära vähenemise ja peretoetuste tõusule. Keskmine palk kasvab nii tänavu kui ka tuleval aastal võrdselt 5,2 protsenti. Kasv kiireneb 2016. aastal 6,2 protsendile eeldusel, et eksporditurud taastuvad 2015. aasta keskpaigast alates.
Tarbijahindade tõus aeglustus 2014. aasta esimesel poolel nafta ja muude toorainehindade languse tõttu, samuti on langenud toiduhinnad. Samal ajal on parem juurdepääs Põhjamaade elektrivõrkudele langetanud elektrienergia hinda. Järgmisel aastal tasandab komisjoni prognoosi kohaselt üleilmse toorainete oodatava hinnalanguse osaliselt euro kursi langus dollari suhtes.
Inflatsiooni rahvusvaheliseks võrdluseks kasutatav tarbijahindade harmoneeritud indeks (THHI) kasvab Euroopa Komisjoni hinnangul Eestis tänavu 0,7 protsenti, järgmisel aastal 1,6 protsenti ja 2016. aastal 2,2 protsenti. Palkade jätkuv kasv aitab inflatsiooni taastada majandusele üldiselt tervisliku tempo lähedale.
Töötuse määr langeb prognoosi järgi tänavu 7,8 protsendile, järgmisel aastal 7,1 protsendile ja 2016. aastal 6,3 protsendile, püsides Eesti majandusele loomuliku taseme lähedal.
Eesti valitsussektori struktuurseks eelarvepuudujäägiks kujuneb Euroopa Komisjoni prognoosi järgi 2014. aastal 0,8 protsenti SKTst. Puudujääk kahaneb kahel järgneval aastal 0,7 protsendile SKTst, seda juhul kui eelarvepositsiooni mõjutav poliitika ei muutu.
Valitsussektori võlakoormus, mis hõlmab lisaks keskvalitsuse kohustustele ka kohalike omavalitsuste ning töötu- ning haigekassa kohustusi, langeb prognoosi järgi tänavu 9,9 protsendile SKTst. Võlakoormus langeb järgmisel aastal 9,6 protsendile ja 2016. aastal 9,5 protsendile SKTst, kuna valitsus nominaalse puudujäägi katmiseks eeldatavasti laenu ei võta.
Kogu Euroopa Liidule ootab komisjon majanduskasvu tänavu keskmiselt 1,3 protsenti, järgmisel aastal 1,5 protsenti ja 2016. aastal 2 protsenti. Euroala keskmine majanduskasv ulatub tänavu 0,8 protsendile, 2015. aastal 1,1 protsendile ja 2016. aastal 1,7 protsendile.