Eesti Pank kehtestab eluasemelaenude väljastamisele piirangud
29. oktoober 2014, 11:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laenubuumi riski vähendamiseks kavandab Eesti Pank ennetava sammuna kehtestada pankadele uute eluasemelaenude väljastamisel kolm piirmäära: laenusumma ja laenu tagatisvara suhtele, laenu- ja intressimaksete ja laenuvõtja sissetuleku suhtele ning laenu tähtajale.
Piirmäärad on kavas kehtestada tasemel, mis lähtub praegu pankade antavate eluasemelaenude tingimustest. Eesti Panga nõuded ei muuda seega eluasemelaenude andmise tingimusi praegusest karmimaks. Nõuete kehtestamise eesmärk on tagada, et pankade eluasemelaenude tingimused arvestaksid piisavalt võimalike riskidega. Juhul kui eluasemelaenudega seotud riskid kasvavad, siis saaks kehtestatud nõudeid karmistada.
Alates 2015. aasta algusest kehtestatakse eluasemelaenu summa tagatise piirmääraks on 85 protsenti, KredExi käendusega laenude puhul võib see ulatuda 90 protsendini.
Laenuvõtja laenumaksed ei tohi ületada 50 protsenti laenumaksja netosissetulekust ning eluasemelaenu maksimaalseks tähtajaks on 30 aastat.
Lubatud on ka erandid - kuni 15 protsenti kuu jooksul antud laenumahust võib anda piirmäärasid ületavate tingimustega.
Kinnisvara hindade tõus ja eluasemelaenude kasv on Rootsis jätkunud ning sellest tulenevad riskid Eesti pankadele kestavad. Rootsi suured pangagrupid rahastavad oma tegevust suurel määral finantsturgudelt kaasatud vahenditega. Kui investorid peaks pankadega seotud riske ümber hindama, siis võib see muuta pangagruppide rahastamise märksa keerulisemaks ja kallimaks. Lisaks sellele võib kinnisvara hindade langus tuua kaasa eratarbimise ja investeeringute vähenemise kaudu majandusaktiivsuse kahanemise. Rootsi finantsjärelevalveasutus on teavitanud, et riskide maandamiseks peavad Rootsi pangad suurendama likviidsus- ja kapitalipuhvreid.
Eesti Pank kirjeldab pressiteates, et praegu on Eesti kinnisvaraturg hakanud stabiliseeruma. Eluaseme keskmiste hindade kasv selle aasta teises kvartalis pidurdus ning tehingute arv vähenes. Samas nenditakse, et kuigi palgakasv on aeglustunud, võivad madalate intressimäärade püsimise ja sissetulekute suurenemise korral kinnisvara hinnad nõudluse kasvu tõttu liialt kiiresti tõusma hakata.