Alexela: tühjade anumate toruga ühendamine ei too turule konkurentsi
27. oktoober 2014, 14:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paldiskis 2008. aasta sügisest LNG terminali arendav Alexela Energia teatab kommentaaris Eesti ja Soome peaministrite kokkuleppele, et LNG terminali Soome rajamise korral ei paranda ainuüksi BalticConnectori ehitamine Eesti gaasiga varustuskindlust ega loo ka turule konkurentsi.
Alexela Energia kommentaar:
Alexela on tegelenud veeldatud maagaasi terminali rajamise ettevalmistustega alates 2008. aasta sügisest. Oleme viinud läbi põhjalikud turuanalüüsid ja tasuvusuuringud, keskkonnamõjude hindamised, jõudnud planeerimis- ja projekteerimistöödega ehitusloa staadiumi ning pidanud konstruktiivset dialoogi nii Soome gaasiettevõttega Gasum kui ka Euroopa Komisjoni ametnikega. Eelnevale tuginedes ja vältimaks Eesti elanike eksitamist, tunneme endal kohustust selgitada alljärgnevat:
- Alexela ja Gasum kui äriettevõtted pidasid läbirääkimisi majanduslikult mõistliku LNG terminali regionaalse lahenduse leidmiseks, lähtudes mõlema riigi majanduse rahvuslikest huvidest ega jooksnud sellega ummikusse. Kahjuks lõppesid meie püüdlused, kuna ükski välja pakutud koostöö variantidest ei leidnud Eestis ja Soomes piisavat poliitilist ning sealtkaudu Euroopa Komisjoni majanduslikku toetust.
Oma 30. septembri 2014 pressiteates kinnitas ka Gasum juhatuse esimees Johanna Lamminen: «Läbirääkimised toimusid heas koostöövaimus, kuid kahjuks ei olnud sellist koostöömudelit, mis oleks EL pakutavate kaasfinantseerimise määrade korral majanduslikult jätkusuutlik. Kõik esitatud mudelid oleksid vajanud märkimisväärset ELi toetust, mida kahjuks sellele projektile ei olnud saadaval.»
- Eesti on ELi stressitesti andmetel kõige nõrgema maagaasi varustuskindlusega riik ning ainult BalticConnectori ehitamine ei paranda seda olukorda mitte kuidagi. Varajasest koolifüüsikast peaksime teadma, et kahe tühja anuma toruga ühendamine ei tooda vedelikku kusagilt kumbagi anumasse. Täiendava tarnekindluse Eesti ja ka Soome tarbijale annab vaid uue tarneallika loomine ehk regionaalse LNG terminali rajamine.
- Väide Eesti-Soome gaasivõrkude kiirest ühendamisest on üdini eksitav. Olles kursis BalticConnectori gaasitoru merealuse ja Soome maapealse lõigu projekteerimistööde seisuga oleme veendunud, et kogu BalticConnectori realistlik valmimisaeg on kõige varem aastal 2021. Vaid BalticConnectori Kiili-Paldiski maapealse lõigu projekteerimistööd on staadiumis, mis võimaldaksid Paldiski LNG terminali ühendada Eesti gaasivõrguga juba 2016. aastal ja luua seeläbi valmisolek merealuse BalticConnectori osa hilisemaks väljaehitamiseks.
- Eesti ja Soome gaasivõrkude ühendamisel BalticConnectori abil on ratsionaalne mõte vaid pärast regionaalse LNG terminali teket, mis loob eelduse konkurentsivõimelise LNG toomiseks piirkonda. Seni mõlemal turul monopoolse Gazpromi päritolu gaasi pumpamine lõunast põhja või vastupidi ei ava ega loo uut gaasiturgu, küll aga tekitab täiendavat ülekandevõrgu kulu, mida tarbija peaks tariifist kandma.
- Alexela Energia ei nõustu kategooriliselt väitega, et Eesti gaasitarbija ei jaksaks Eestisse rajatavat regionaalset LNG terminali kinni maksta. Alexela ei ole oma äriplaanides kunagi eeldanud terminali ehitus- või opereerimiskulu tarbijatariifi lisamist. Ainus tänase gaasitarbijaga seotud kulu oleks eelduslikult Eesti gaasi julgeolekuvaru hoiukulu, kuid see kohustus tuleneb ELi õigusest, mida Eesti tänaseni veel ei täida. Läbiviidud tasuvusuuringud aga kinnitavad, et vaid Eesti SOS-varude hoidmiseks vajaliku terminali ehitamine käiks tänasele maagaasi tarbijale Eestis tõesti üle jõu.
- Väär on arvamus, et regionaalse LNG terminali jaoks oleks Soome parem koht suurema turu või olemasoleva kliendiportfelli tõttu. LNG tänane maailmaturu hind ei ole Gazprom torugaasi hinnaga Soome gaasitarbijale (erinevalt Eestist) konkurentsivõimeline. Gazpromi gaasitarneleping kehtib Soomega kuni 2025, Eestiga kuni 2015 lõpuni. Alexela ja Gasum kinnitasid diskussioonide käigus nii Eesti, Soome kui ka EL ametnikele, et ükski LNG terminal sõltumata asukohast Soome torugaasi turule lähikümnendil konkurentsi pakkuda ei suuda.
Põhiline ülesanne regionaalsel LNG terminalil oleks maailmaturu parima võimaliku hinnaga LNG regiooni toomine ja seeläbi gaasituru avamine normaalseks konkurentsiks, eelkõige uute turgude tekkimiseks (off-grid, transpordikütused maismaal ja merel) ning alternatiivse tarneallika kaudu varustuskindluse loomine. Regionaalne LNG terminal Paldiskis võimaldaks selle majanduslikult kõige soodsamalt gaasiturgude jaoks luua 36 kuuga selgete poliitiliste seisukohtade vastuvõtmisest. Kõik alternatiivsed asukohad on täna idee tasemel ehk vähemalt 3-5 aastat arengus maas.
Juhul kui Eesti ja Soome peaministrite kokkulepe ei puudutanud Alexela projekti Paldiskisse LNG terminali rajamise osas, kinnitame siinkohal vaid, et Alexela jätkab oma plaanide elluviimisega täies mahus. Seejuures eeldame, et Eesti riik ei muuda seda administratiivse turumoonutusega võimatuks, toetades riigiabiga teiste terminaliprojektide rajamist Soome lahe äärde.