Eesti ettevõte müüb sõjatehnikat kogu maailma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis ühendab USA, Lõuna-Aafrika ja Eesti sõjaväge? Neis kõigis kasutatakse Pirital asuva OÜ Eli relvamatkureid.
Aastal 1995, kui OÜ Eli hakkas arendama Eesti riigi jaoks kaitsevahendeid, oli kaitsevägi veel lapsekingades. Üks ohvitseridest, Meelis Säre oli suurte plaanidega mees. Just tema algatusel hakati kaitseministeeriumi kaudu arendama Eli käsituli- ja tankitõrjerelvade matkeseadmeid.
«Ilma Säreta me ilmselt ei oleks neid asju teinud,» ütles Eli tegevjuht Tõnu Vaher. Praegu toodab Eli mitmesuguseid matkeseadmeid. Ettevõtte suurima mahuga müügiartikkel, tagasilöögimatkur, sai välja arendatud 19 aastat tagasi. Neid müüakse aastas paar tuhat. Relvast võetakse lukk välja ning asendatakse see seadmega, mis tekitab samasuguse tagasilöögi kui pärisrelval. Eesmärk on nihutada ära sihikupilt, mistõttu ei pea sõdur mitte lihtsalt tulistama, vaid iga lasku uuesti sihtima.
Relvamudeleid on ettevõttel 30 ringis. Uue mudeli väljatöötamine ja valikusse lisamine võtab aega umbes kolm kuud.
Peaaegu kogu kasumi suunab Eli mehitamata lennukite arendusse. «Lootuses, et ühel päeval hakkab see tagasi tootma,» märkis Vaher. Tema sõnul on tegu väga perspektiivse tehnoloogiaga. Nende uusim toode on multirootor ELIX-XXL, mis on piisavalt väike, et mahtuda ühte seljakotti.
«Oleme tegelenud just põhiliselt kontseptsiooniga. Teadagi, sõdur on lihtne inimene ja kõik, mis talle kätte anname, peab lihtne olema,» märkis Vaher. Just tänu kontseptsioonile on multirootorid läinud juba nii USAsse kui ka Hispaaniasse.
Droon koosneb kolmest komponendist: droon ise, kontrollkeskus ehk arvuti ning antenniseade. Kuigi seade on väike, sobib ta Vaheri kinnitusel kasutamiseks rasketes tingimustes, kus külm ja tuul avaldavad mõju nii droonile kui ka selle juhtijale.
Õhus suudab seade püsida kuni 40 minutit, mille jooksul saab 50–100 meetri kõrgusel maa kohal lennates olukorrast hea ülevaate. Seadet võivad kasutada nii eriüksuslased, politsei kui ka piirivalve. «Piiriületaja tabamine võiks sellega suhteliselt lihtne olla, kui on enam-vähem teada, kus piiri rikuti,» ütles Vaher.
Drooni väljatöötamine võtab mõned aastad – kontseptsioon, osade tellimine ja sobitamine. Juhtub ka, et tellitud osa ei sobi ning jääb paremaid aegu ootama. See võib arenduse üsna kalliks teha, ent droon maksab.
Loe pikemalt Postimehest või Postimees plussist.