Finantsinspektsioon: kõik Eesti pangad läbisid stressitesti edukalt

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Finantsinspekstiooni juhatuse liige Andres Kurgpõld.
Finantsinspekstiooni juhatuse liige Andres Kurgpõld. Foto: PEETER LANGOVITS/PM

Kõik Euroopa Keskpanga eestvedamisel toimunud pankade põhjalikus hindamises osalenud Eesti pangad läbisid testi väga edukalt, teatas finantsinspektsioon.

Euroopa Keskpanga põhjalikus hindamises osalenud pankade varade kvaliteedi hindamise tulemus mõjutas Eesti oluliste pankade kapitali adekvaatsust vaid alla ühe protsendipunkti, teatas inspektsiooni pressiesindaja BNSile. Pankade vastupidavust võimalikele kriisidele testinud tugevusanalüüs ehk stressitest näitas, et testitud kriisistsenaariumitel negatiivset mõju Eesti oluliste pankade - Swedbanki ja SEB Panga kapitali adekvaatsusele ei ole. Võimalikud täiendavad laenukahjud saab katta intressitulu või olemasolevate kapitalipuhvritega.

Hindamises osalenud DNB Panga jaoks oli läbiviidud konservatiivse hindamise mõju kapitali adekvaatsusele panga väiksuse ja laenuportfelli kontsentreerituse tõttu suurem. Sellest hoolimata täitis ka väikepank nõutud kapitalipiirmäärad piisava varuga.

«Pankade kapitalibaas on tugev ja võime stressi tingimustes võimalikke realiseeruvaid riske kapitaliga katta suur. Seda näitab asjaolu, et põhjaliku hindamise koondtulemusel oluliste pankade kapitali adekvaatsus ei vähenenud,» ütles finantsinspektsiooni juhatuse liige Andres Kurgpõld.

Pankade põhjalik hindamine koosnes pankade varade kvaliteedi hindamisest ja seejärel toimunud stressitestist. Viimase metoodika töötati välja ning stressitest viidi läbi koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega.

Pankade varade kvaliteedi hindamise käigus hinnati Euroopa Keskpanga poolt pankade varade tegelikku väärtust ja tagatiste piisavust 31. detsembri 2013 seisuga. Kokku hinnati 130 euroala panga varasid. Tegemist oli riskipõhise hindamisega – varasid hinnati Euroopa Keskpanga enda konservatiivse hindamismetoodika, mitte raamatupidamisreeglistiku alusel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles