Vene kriis viis töötajate koondamiseni

Kadri Hansalu
, majandustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Estoveri tegevjuht Hannes Prits.
Estoveri tegevjuht Hannes Prits. Foto: Margus Ansu

Lõuna-Eestis ja Pärnumaal tegutsev juustutootja Estover, kes eksportis varem kuni veerandi oma toodangust Venemaale, on embargo tõttu tänavu koondanud 25 töötajat.

Kui eelmine aasta oli Estoverile üliedukas ja majandusaasta aruandes sai näidata suisa 25-protsendist käibekasvu, siis sel aastal loodab Estoveri piimatööstuse tegevjuht Hannes Prits, et jõutakse napilt väiksesse kasumisse.

Pärast aasta alguse pauku, kus pea kõigil Eesti piima- ja kalatööstustel keelati eksport Venemaale, investeeris Estover ligi 200 000 eurot, et täita tolliliidu nõudeid, nii et eksport taas avaneks. Kui aga augustis kehtestas Venemaa president Vladimir Putin keelu kogu läänemaailma toidu sisseveole, kadus viimanegi lootus, et eksport võiks taastuda.

Kuna sisseostetava toorpiima kogus lepitakse kokku pikemaks ajaks, siis oli Estover sunnitud osa kokkuostetud piima suisa ise Leetu edasi müüma.

Kuid kriisi ei põhjustanud Pritsi sõnul ainult Vene turu ärakukkumine – sellele eelnes ülikiire toorpiima hinna tõus 2013. aastal, mis tänavu kevadel – 40 senti kilogrammi kohta – oma tipu saavutas ja tööstuste marginaalid nahka pistis.

Et sellest ei kujuneks siiski saatuslik löök, ongi Estover asunud oma tootmist restruktureerima. Suve keskpaigas sulges ettevõte juustutootmise Tori-Selja tehases ning koondas seal kõik 20 inimest. Tõenäoliselt remonditakse see tehas ja seatakse seal sisse sulatatud juustu tootmine, mis praegu asub Vändras. Viimases pannakse aga uksed lõplikult kinni.

Lisaks koondati mõned Vene turuga seotud töötajad ka piimaettevõtte kontorist. «See teeb kokku 25 inimest, mis on kümme protsenti tolle aja töötajatest. Tõepoolest, ei ole lihtne praegu. See oli sundkäik,» nentis Prits, kes edasisteks koondamisteks siiski ruumi ei näe.

Raskustele vaatamata otsustati lõpuni minna juba mullu otsustatud investeeringuga ja siseneda linnapiimatoodete (lühikese realiseerimisajaga piimatooted, nagu jogurt, hapukoor, kohupiim jne – K. H.) turunišši – esialgu hakatakse tootma peamiselt kodujuustu.

«Ettevõtjana ongi kaks varianti: kas kasvad või sured. Paigalseisev ettevõte ei ole ettevõte, seda ei ole mõtet pidada. Tänasel turul, kus tööjõukulud lähevad üles, ongi ainuke võimalus vee peal püsida läbi mastaabiefekti ehk rohkem toota,» rääkis Prits.

Tema sõnul näevad nad, et just linnapiimatooted on valdkond, kus saaks ja võiks kasvada. Neil on olemas müügivõrgustik, tuntud brändid, ekspordikanalid ning kogemused juustu ja ricotta tootmises.

Ainsana välistab Prits joogipiima tootmise, mis on tema hinnangul täiesti ülepakutud turg. «Kuni joogipiim maksab sama palju kui kõige odavam joogivesi, ei ole see äri,» selgitas ta. Küll aga on Estoveril plaanis valmistama hakata tooteid, mis hargnevad välja juustust. «Me ei välista näiteks ka klassikalise kohupiima tootmist. Kuna Eesti turul on kõige populaarsem hapukoorega kodujuust, siis natuke hakkame tegema ka hapukoort. Sealt edasi võivad tulla juba jogurtid, mis on tootmispõhimõttelt väga sarnased.»

Pritsi sõnul jälgivad nad, mida turg teeb, ja otsustavad siis, kuhu poole liikuda. Praegu on piimatoodete turul tema sõnul küllalt naljakas olukord, kuna kõigil on tootmisvõimekust üle, aga kõik ikkagi investeerivad.

Kodujuustuga Maagi, Tere ja Valio kõrvale turule trügiv Estover kavatseb lüüa kvaliteedi ja hinnaga – pakendid on kümme protsenti suuremad kui konkurentidel, kuid hind kavatsetakse jätta teistega samaks. «Viimasena tulles peame kuidagi meelitama. Linnapiimatoodete turg vajab ehk ka natuke raputamist,» sõnas Prits.

Kodujuustu populaarsus lähiturgudel kasvab Pritsi sõnul kiiresti ja toodangut hakatakse müüma nii siseturule kui ka näiteks Soome, Rootsi ja Leetu. Rannu tehase teisele korrusele ehitatud uue tsehhi tootmisvõimsus on sada tonni kuus, kuid esialgu plaanivad nad toota 50–60 tonni.

Seda, et Vene turg varsti lääne toodetele taas lahti võiks minna, Prits ei usu. «Putin ütles, et turg on aasta aega kinni. Kui ta selle nüüd varem lahti teeks, siis see oleks sõnum, mida oleks venelastele väga raske edasi anda,» arvas ta.

Samas kinnitas Prits, et Eesti tööstused on väiksed ja paindlikud. «Sellist nomenklatuuri, mida Eesti tootjad suudavad pakkuda, ei tee sama suurusega tootja Euroopas praktiliselt kunagi. Pealegi oleme harjunud raskete olukordadega – stabiilset turgu pole kunagi olnud,» rääkis ta.

Optimistina usub Prits, et praegused keerulised ajad annavad viimase tõuke võtta rohkem suund maailmaturule. Ettevõtted käituvad tema sõnul loogiliselt ja varem ütles loogika, et Vene turg on lähedal, suur ja tasuv, nüüd tuleb aga keskenduda läänele. «Lääne-Euroopa jaoks on kõik siit regioonist tulev üks Ida-Euroopa jama. Nii et loomulikult on sinna keeruline minna, aga kuna mahud on nii väiksed, mis sinna on vaja juurde panna, siis ma eeldan, et igaüks leiab mingi variandi,» kirjeldas ettevõtja.

Tema sõnul on olukord aga tõmmanud meile ka tähelepanu – ei möödu nädalatki, mil Eestisse ei tuleks välismaalasi, kes uurivad võimalusi midagi vahendada või otse osta. «Eks see ole see raisakulli efekt, kus keegi on vedru välja viskamas ja siis kõik tiirlevad seal kohal. Samas on sellest siiski võimalik tehinguid ka saada – ise oleme näiteks hakanud eksportima Itaaliasse. Need ei ole kõrge lisandväärtusega tehingud, aga kõik on kusagilt alustanud,» leidis Prits.

Võimalikke turgusid Pritsi sõnul eesti piimatoodetele jagub – kuigi räägitud on ka Vietnamist, tundub mõistlikum näiteks Türgi, kus rahvaarv kiiresti kasvab, kuid põllumajandusel on piirid ees. «Päeva lõpuks on piimatoodetest puudu väga paljudel turgudel, kus hinnad on tegelikult kõrgemad kui Euroopas,» lisas ta.

Teisalt tunnistas Prits, et kui Venemaa turg ükskord uuesti lahti läheb, siis mingi osa toodangust müüksid nad tõenäoliselt hea hinna korral uuesti sinna. «Iial ära ütle «ei iial». Aga eks see õppetund on ikka päris raske olnud. See pidi kõigile äratuskell olema,» selgitas Prits.
 

United Estover Group OÜ

•    Käive 44 242 869 eurot (2013. a)

•    Kasum 1 936 934 (2013. a)

Grupi brändid:

•    Piimameister Otto

•    Traditsiooniline Eesti juust

•    Hiirte juust

•    Päikese

•    Vene juust

•    Pik-Nik

•    Royal Blue

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles