Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Rail Balticu trassivalik sai Eestis valmis

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eksperdid pakuvad Eestis Rail Balticu kulgemiseks rohelise joonega tähistatud trassi. | FOTO: Hendrikson & KO

Rail Balticu raudteekoridori võrdlusanalüüsi läbi viinud Hendrikson & Ko ja Reaalprojekti konsultandid pakkusid Raplamaa põhjaosas ja Harjumaal valida trassikoridori, mis kulgeb Kohila ja Prillimäe vahelt loode suunas.

Võrdlusanalüüsi kohaselt eelistatud trassivariant on lühem kui alternatiivsed variandid ning tagab seetõttu ka väiksemad pikaajalised püsikulud. Avalike arutelude käigus esialgsega võrreldes täiesti uus lahendus möödub Saku alevikust ida poolt ning Luige ja Kangru alevikust loode poolt. Seejärel läbib trassieelistus Assaku piirkonna Rae vallas ning jaguneb pärast Lagedi alevikust läänest möödumist Ülemistele suunduvaks reisijateveo haruks ning Muuga terminali suunduvaks kaubaveoharuks. Varasemalt on juba saavutatud kokkulepe eelistatud trassi osas Läti piirist Põhja-Raplamaani.

«Mitte ükski analüüsitud trassivariantidest ei ole probleemivaba. Soovitame analüüsi põhjal maavalitsustele trassi, mis võimaldab ühelt poolt kiiret rongiühendust ning teiselt poolt mõjutab kõige vähem inim- ja looduskeskkonda,» ütles konsultandi esindaja Pille Metspalu.

Eeloleval nädalal toimuvad trassivaliku avalikud arutelud omavalitsustes, kus tutvustatakse analüüsi tulemusi kohalikele elanikele ja ettevõtjatele. Võrdlusanalüüsi tulemustele tuginedes langetavad otsuse eelistatud Rail Balticu trassi osas maavanemad ning esitavad selle valitsusele. Eeldatavalt arutab valitsus Rail Balticu trassi teemat novembri esimeses pooles.

Järgmise etapina hakatakse detailsemalt planeerima nii raudtee ületusvõimalusi, juurdepääse kui uusi ühendusteid. Esialgset planeeringulahendust tutvustatakse kohalikes omavalitsustes toimuvatel avalikel aruteludel 2015. aasta alguses.

Uue raudtee pikkuseks kujuneb Eestis 211,4 kilomeetrit. Ehituse 1,14 miljardi euro suurusest maksumusest katab Euroopa Liit 57 protsenti.

Rail Baltic on keskkonnasõbralik kiirraudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. Euroopa Liidu rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks, mida alustatakse eeldatavasti aastatel 2017-2018, teatas majandusministeerium.

Trassialternatiivide võrdlusanalüüsid on kättesaadavad aadressil http://www.railbaltic.info/et/materjalid-4/maakonnaplaneeringud

Tagasi üles